Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Aktsiaturu klassika

    Viimasel ajal levima hakanud liitumis-mitteliitumis-liitumisuudiste, mulliks osutunud positiivsete börsiuudiste ning firmade mõnda aega kasumita töötamisega on seostatav klassikaline aktsiate hinna muutumisele orienteeritud äriplaan.
    Ühinemisuudisega suurendatakse turgudel huvi ja ootust ning seejärel müüakse aktsiaid tõusva hinnaga. Siis kuulutatakse ootused luhtunuks ning ostetakse turult langeva hinnaga aktsiaid. Seejärel tehakse lubatud positiivsed sammud kiiresti ära ja minnakse uuele ringile.
    Sarnase skeemi on koos nimedega avalikustanud kirjandusklassik August Kitzberg, kelle jaoks oli kirjutamine lõbu ning põhileib tuli teenida suurettevõtete raamatupidajana töötamisest. Kitzberg oli sajandivahetuse paiku Riias vagunitehase Fööniks raamatupidaja ning nägi pealt ühte Baltimaade suuremat aktsiaspekulatsiooni. Lugu on kirja pandud tema mälestustes «Ühe vana «tuuletallaja» noorpõlve mälestused».
    Riia vanima Vene-Balti vagunitehase direktor Krüger leidis, et ta tahaks tehase juhtimise asemel ka ise omanik olla. Kogunud siis direktor kokku tehases kasutatava tehnilise dokumentatsiooni ning asunud selle abil oma Fööniksi nimelist tehast ehitama. Fööniksi aktsiate järele tekkis turul suur nõudlus, sest uuest tehasest loodeti sama kõrgeid dividende kui vanast Vene-Balti vagunitehasest. Kuna kõik Fööniksi aktsiad olid tehase juhtkonna kontrolli all, siis tõstis rahuldamata ostuhuvi aktsia hinna kiiresti taevani.
    Esimese tegevusaasta järel teatas tehase juhtkond, et dividendideks jagatakse 25% aktsia hinnast. Teise tegevusaasta järel jagati dividendideks juba 30% aktsia hinnast. Ostupakkumised ületasid aktsia nominaali juba kuuekordselt.
    Nüüd hakkasid ka omanikud vähehaaval aktsiaid müüma -- ikka nii, et müügisurve jääks allapoole ostusoove. Aktsiaid müüdi senikaua, kuni firma kogu aktsiapakk oli minimaalselt neljakordse nominaali eest ära müüdud. Nii saadi tagasi investeeritud raha ning külluslik kasum. Investeeritud 7 miljonist saadi arvestuslikult tagasi 28 miljonit.
    Direktor Krügerile sellest piisas, ta võttis kaasa oma kasumi ja läks Tallinna ning asutas vagunitehase Dvigatel, millele kulutatud raha sai omanik tagasi Riias kätteõpitud teel.
    Fööniksi uued omanikud olid vist Krügeriga sarnases olukorras -- tehas oli käes laenu abil. Selleks, et tegelikuks omanikuks muutuda, tuli teenida suurt kasumit, mida võimaldas börs. Kuna hinnad olid börsil kõrgel, siis hakkas vabrik näitama sulaselget kahjumit.
    Aktsionärid, kes lootsid rikkaliku dividendi peale, olid ehmunud. Esimesed nõrganärvilised jooksid börsile müüma, aga keegi ei tahtnud osta. Tehase palgatud maaklerid pakkusid aga börsil iga päev Fööniksi aktsia eest üha madalamat hinda.
    Tegelikke põhjusi mittetundvad väikeaktsionärid olid hullumas. Igaüks püüdis päästa, mida suudab, ning aktsiaid hakati massiliselt realiseerima. Õnnelik tundus olevat inimene, kes Fööniksi aktsia üleüldse müüdud sai. Lõpuks oli 250rublase aktsia turuhinnaks 60 rubla. Seejärel hakkasid tehase maaklerid varjatult aktsiaid kokku ostma.
    Kogu aktsiapakk suudeti jälle tehase omanike ?eifi tagasi tuua keskmiselt 75rublase hinnaga. Seitsme miljoni rublane vabrik oli veidi üle kahe miljoni eest ära ostetud.
    Huvitav lugu oma lihtsuses ja elulisuses. Ainuke, mille nimel peaks tänane väikeinvestor igal kirikupühal küünla panema, on lootus, et viiekümne aasta pärast on ka temal võimalik lugeda kellegi mälestustest närvekõditavaid kommentaare 1997. ja 1998. aastal tehtud aktsiamõjutuste kohta.
    Jaanus Arukaevu on filosoofiamagister.
  • Hetkel kuum
Tõnu Mertsina: kas ettevõtted on tõesti liiga ahned?
Inflatsiooni aeglustumisele veel vastutuult jätkub – tootmissisendite hinnakasvu aeglustumise mõju tarbijahindadele nõuab paratamatult aega, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Inflatsiooni aeglustumisele veel vastutuult jätkub – tootmissisendite hinnakasvu aeglustumise mõju tarbijahindadele nõuab paratamatult aega, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Nestor ja Uusküla "Kuumal toolil": optimism kipub lõppema
Majanduslanguse põhi võib olla käes, kuid teise poolaasta suhtes hakkab optimism natuke otsa lõppema, tõdesid SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor ja Luminori peaökonomist Lenno Uusküla saates „Kuum tool“.
Majanduslanguse põhi võib olla käes, kuid teise poolaasta suhtes hakkab optimism natuke otsa lõppema, tõdesid SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor ja Luminori peaökonomist Lenno Uusküla saates „Kuum tool“.
Lennuaktsiatega miljonäriks – kas tõesti võimatu?
Vana investorite nali kõlab, et miljonäriks saamiseks on kindel tee: olla miljardär ja investeerida mõnda lennuliini. Selles naljas on omajagu tõtt, sest lennuaktsiate investorite käsi on tõesti tihti väga halvasti käinud. Kuid on erandeid.
Vana investorite nali kõlab, et miljonäriks saamiseks on kindel tee: olla miljardär ja investeerida mõnda lennuliini. Selles naljas on omajagu tõtt, sest lennuaktsiate investorite käsi on tõesti tihti väga halvasti käinud. Kuid on erandeid.
Reaalajas börsiinfo
Äri Eestimaal: Ida-Viru õlu kolib plekkpurki ja sihib välismaad
Koroonakriisis tekkinud raskuste tõttu on Purtse pruulikoda otsinud uusi eksporditurge ning käesoleval aastal on juba leitud kliente nii Itaaliast, Prantsusmaalt kui ka Bulgaariast. Ukraina sõja tõttu tekkinud kriis pani käsitööõlletootja aga vahetama isikupärase kujuga pudelid plekkpurkide vastu.
Koroonakriisis tekkinud raskuste tõttu on Purtse pruulikoda otsinud uusi eksporditurge ning käesoleval aastal on juba leitud kliente nii Itaaliast, Prantsusmaalt kui ka Bulgaariast. Ukraina sõja tõttu tekkinud kriis pani käsitööõlletootja aga vahetama isikupärase kujuga pudelid plekkpurkide vastu.
Uuring: onupojapoliitikat küll märgatakse, ent vilet puhuda ei söandata
Värske Eesti ja Põhjamaade ärieetika uuringu tulemused näitavad, et ebaeetilist käitumist on meilgi hakatud rohkem märkama ja sellesse ka sekkuma, ent vihjet anda ikkagi kardetakse, kirjutavad Merle Ojasoo ja Anne Reino ühingust Korruptsioonivaba Eesti.
Värske Eesti ja Põhjamaade ärieetika uuringu tulemused näitavad, et ebaeetilist käitumist on meilgi hakatud rohkem märkama ja sellesse ka sekkuma, ent vihjet anda ikkagi kardetakse, kirjutavad Merle Ojasoo ja Anne Reino ühingust Korruptsioonivaba Eesti.
Tamkivi ja Hinrikus: investeeringud, mis muudavad maailma
Seekordses „Lavajuttude“ saates arutlevad tehnoloogiaettevõtjad ja ingelinvestorid Taavet Hinrikus ja Sten Tamkivi, kuhu, kuidas ja miks nad investeerivad, mis on tark raha, kuidas saada jõukaks ning kuidas leida üles need investeeringud, mis kujundavad maailma.
Seekordses „Lavajuttude“ saates arutlevad tehnoloogiaettevõtjad ja ingelinvestorid Taavet Hinrikus ja Sten Tamkivi, kuhu, kuidas ja miks nad investeerivad, mis on tark raha, kuidas saada jõukaks ning kuidas leida üles need investeeringud, mis kujundavad maailma.
Kärsna: OPECi eilne kohtumine oli pretsedenditu
Eilne OPEC+ koosolek oli erakordne, sest kui tavaliselt on kokkulepped tagatoas tehtud, siis nüüd ikka vaieldi, rääkis Alexela energiamüügi valdkonnajuht Äripäeva raadio hommikuprogrammis.
Eilne OPEC+ koosolek oli erakordne, sest kui tavaliselt on kokkulepped tagatoas tehtud, siis nüüd ikka vaieldi, rääkis Alexela energiamüügi valdkonnajuht Äripäeva raadio hommikuprogrammis.
“Barbie” film tekitas maailmas roosa värvi defitsiidi
Sel suvel kinodesse jõudva hittfilmi “Barbie” tootmisel kasutati roosat värvi nõnda palju, et see tekitas rahvusvahelise puudujäägi, kirjutavad Insider Business ning Architectural Digest.
Sel suvel kinodesse jõudva hittfilmi “Barbie” tootmisel kasutati roosat värvi nõnda palju, et see tekitas rahvusvahelise puudujäägi, kirjutavad Insider Business ning Architectural Digest.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.