- OMX Baltic0,04%302,27
- OMX Riga0,05%893,37
- OMX Tallinn0,14%2 069,46
- OMX Vilnius0,3%1 201,12
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,43%8 760,96
- Nikkei 225−0,94%40 108,65
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,24
- OMX Baltic0,04%302,27
- OMX Riga0,05%893,37
- OMX Tallinn0,14%2 069,46
- OMX Vilnius0,3%1 201,12
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,43%8 760,96
- Nikkei 225−0,94%40 108,65
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,24
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Pank ja kindlustus kutsuvad säästma
Hoidkem raha hoiukassas! Kindlustage oma elu ja vara! Näiteks need manitsused ehtisid pikka aega Tallinnas Pärnu maanteed, üks Laste Maailma maja, teine Eesti Kindlustuse maja külgseina.
Suurem osa elanikkonnast peaks vist mäletama neid üleskutseid. See oli nõukogude ühiskonna algelisevõitu reklaam, aga omas ajas aus asi. Tänapäeval keegi uisapäisa plakateid ei joonista, aga samad üleskutsed on saanud pankade ja kindlustusseltside eestvõttel uue elu. Kui näiteks Hansapank kutsub säästlikkusele, mis on makromajanduslikult õige loosung, peab ta üleskutse ühe resultaadina silmas säästude viimist panka. Hoiuste maht on panga üks olulisemaid finantsnäitajaid. Samas on meie pankade usaldusväärsus viimasel ajal tugevasti kannatada saanud, nii siin- kui sealpool piirijoont.
Ka kindlustusseltsid ei ole üleöö hakanud muretsema kodanike elu ja vara pärast. Pigem on tarvis seltside tegevusse tõmmata uut raha, ja mida pikemaajalist, seda parem. Aastakümneteks pakutav elukindlustus täidab seda eesmärki kõige paremini, sest väidetavalt kõrge kahjususega varakindlustus seltse ei aita. On märgata ka kerget elukindlustuse ja loodavate pensionifondide vastasseisu: mõlemad koguvad raha ja pakuvad vastu tulevikku suunatud tooteid.
Eelnevatest kaalutlustest lähtudes suhtun säästmise üleskutsetesse väikese reservatsiooniga. Aga säästmine makromajanduslikus mõttes?
Säästmine on tarbimise vastand. Säästmine tähendab tarbimise edasilükkamist tulevikku. Võime eristada tarbijate-säästjate gruppe.
Suuremal osal inimestest polegi midagi säästa. Kõik, mis teenitakse, kulub kuu aja jooksul ka ära. See on aus seisund, mida pole tarvis häbeneda. Lisaks säästab see muust -- inflatsiooniga ja raha kaotsiminekuga seotud probleemidest. Kes on laenu võtnud, ei saa põhimõtteliselt midagi säästa. Võimatu on säästa laenuraha. Laenajate grupp jaguneb siiski kaheks: tarbimiseks laenajad ja ettevõtjad. Esimesed töötavad säästjatele lausa vastu: tarbitakse nüüd ja hoopis säästmine lükkub tulevikku. Ettevõtjal tekib tarbimise või säästmise dilemma alles siis, kui firma on laenu tagasi maksnud ja jõudnud kasumisse. Dilemma seisneb selles, kas hakata nüüd tarbima või laiendada veel firmat, et tulevikus veelgi rohkem tarbida.
Kui eelpool loetletud sotsiaalsetest gruppidest inimesi üle jääb, saame rääkida potentsiaalsetest säästjatest.
Ühtegi tootjat, iseäranis eestimaist tootjat, tarbimise vähenemine Eestis ei rõõmusta. Kogu kaup ei lähe ju ekspordiks.
Sooviksin säästmises näha rohkem isiklikku eeskuju. Inimesed, kellel on peal aukartust äratava suurusega laenud, ei tohiks esialgu säästmise eelistest rääkida. Pole kõige eetilisem. Või kui, siis kuidas säästa elektrienergiat. (Loosung energia kokkuhoiust on kahjuks oma aktuaalsuse kaotanud -- kõik makstakse niikuinii kinni. Ja mida rohkem, seda parem.)
Lõpuks nuputamisülesanne säästmise propageerijatele. Oletame, et E riigis kuulutatakse tarbimisele totaalne boikott. Teatavasti on üks sisemajanduse kogutoodangu arvestamise viisidest tarbimise meetod. Mida näitaks E riigi SKT tarbimise meetodil?
Hetkel kuum
Mati Feldmann on Äripäeva kolumnist
Enimloetud
3
6
“Loomulikult läheb kõik kohe kallimaks!”
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
“Loomulikult läheb kõik kohe kallimaks!”
Kvaliteetsed teksad tunneb ära niidi järgi
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele