Ajutine langus Lääne-Euroopa börsidel

Ainuüksi Stockholmi börs, mis langes 2,3%, kaotas oma väärtusest 64 mld Rootsi krooni.

Viimastel kuudel on maailma börsid arenenud kahte suunda: osa börside kursid on tõusnud taevasse (Euroopa ja USA), teistel (Jaapan) jälle langenud tohutult. Seni on Aasia kriis lääne börsidele üksnes kasuks tulnud. Sest nõrgenenud Aasia valuutad ja väike nõudlus on alandanud hindu kogu maailmas ja vähendanud USA majanduse ülekuumenemise ohtu. Selle tulemusena on kahanenud inflatsioonisurve ja alanenud intressid, mis on börse stimuleerinud.

Aasia kriisi mõju levik Ida-Euroopa ja Ladina-Ameerika arenevatele turgudele on sundinud investeerijaid tõmbama sealt oma investeeringuid välja ja paigutama neid lääne börsidele, kus neile tundub turvalisem.

Peale selle on Lääne-Euroopa börsidele tulnud kasuks järjest kasvavad pensionifondid ja lähenev Euroopa rahaliit (EMU). Paljudes Euroopa riikides muutuvad inimeste pensionisäästud järjest olulisemaks ja see tagab ühtlasi raha pideva juurdevoolu börsidele. Rahaliidu tõttu teevad Lõuna-Euroopa riigid suuri jõupingutusi EMU nõuete täitmiseks ja selle tulemusena on alanenud ka seal intressid ja tõusnud börsikursid.

Kogu Euroopa Liidus valitseb arusaam, et inflatsioon tuleb hoida madal ja eelarvepuudujääke tuleb jätkuvalt vähendada. Kõigi nende abinõude tulemusena on kogu ELi praegune majanduslik areng 1990. aastate parim.

Kõik see annab analüütikutele alust väita, et Lääne-Euroopa börsid on esmaspäevasele langusele vaatamata tugevad ja et neid võivad ohustada üksnes taolised äkklangused. Ja seni, kuni kasvavad turud on ebakindlad, püsib suur osa kapitalist arenenud lääneriikide börsidel. DI-ÄP