Firma saab ise hakkama

Ettevõttel on võimalik tellida mitmeid teenuseid firmadest, kes neid pakuvad, samas võib mõningate asjade kallal ise vaeva nähes säästa kümneid tuhandeid kroone.

Arvutimüügifirma Skriining direktor Kalle Lotamõis ei pea vajalikuks tellida reklaamikampaania ajal reklaamide kujundust mõnest reklaamibüroost, sest firmal on võimalik seda ka endal edukalt teha. «Aeg-ajalt tegelen ma ise kujundustööga, vahetevahel mõni teine töötaja,» ütleb Lotamõis.

Kuu aja jooksul kujundab Skriining keskmiselt kaks reklaami, mis siis ajalehtedesse saadetakse.

Reklaamiagentuuri Zavod projektijuht Indrek Raudkivi avaldab arvamust, et reklaami tellimisel reklaamibüroo kaudu on mõtet vaid suurte reklaamikampaaniate või pikaajalise reklaamistrateegia korral. Juhureklaamide tellimine läheb firmale väga kulukaks, tunnistab Raudkivi.

«Kui kliendil on aga reklaamifirmaga pikaajalisem suhe, tasub see ennast ära,» lisab Raudkivi.

«Meie reklaamime ennast suhteliselt vähe,» lausub kaheksateist töötajaga ASi Skriining direktor. «Kui mõni uus toode müügile tuleb, vorbime reklaame rohkem,» räägib Lotamõis.

Ise reklaame valmistades hoiab firma kokku kujundustasu pealt, mis Skriiningu suuruse firma puhul ulatuks üle 30 000 krooni aastas. «Pealegi ei pruugi reklaamiagentuuri toode meid rahuldada,» lausub Lotamõis.

Arvutifirma on kokku löönud, et ühes kuus kulutab Skriining umbes 1500 krooni ruumide koristamisele. «Meil on oma koristajatädi, kes ruume puhastab,» teatab Lotamõis. Koristamise eest makstav raha lähebki koristaja taskusse.

«Me usaldame teda, ta on tõesti väga tore,» iseloomustab arvutifirma direktor oma koristajatädi. Lotamõisa arvates on oma koristaja kindlasti turvalisem kui koristusfirma teenuse ostmine, kelle töötajaid arvutifirma ei tunne.

Skriiningu kontoriruumides on palju arvutustehnikat, mille vargus oleks firmale suur löök, tunnistab Lotamõis.

«Koristusfirmad on kallid, pealegi ei pese nad kohvitasse, meie tädi aga peseb,» lisab direktor.

Koristusteenust pakkuvate firmade arvestusel maksaks Skriiningu 140 ruutmeetri suuruse kontori igaõhtune puhastamine 1100--7000 krooni kuus. Odavaim koristusteenus sisaldab põrandate pesemist ja prügikorvide tühjendamist.

Kontorite koristamisega tegeleva ASi Saarmas direktor Eve Koppel ütleb, et arvutifirma peab arvestama koristusteenuse tellimisel umbes 5000 krooni suuruse kulutusega kuus, sest põhjaliku koristamise korral tuleb kõik arvutid antistaatiliselt puhastada. Üldiselt sõltub aga täpne teenuse hind kokkuleppest ja kliendi nõudmistest, lisas Koppel.

Skriiningu direktor Kalle Lotamõis hindab, et tema juhitav firma kulutab raha mõistlikult. Kulutusi veelgi kärpida oleks ohtlik, sest lõpuks hakkab see mõjutama töö kvaliteeti, leiab ta.

«Meil on majas ökonoomikat tundev inimene,» lausub Lotamõis. «Kui midagi on korrast ära, siis ta juhendab ja suunab meid.»

ASi Skriining käive oli eelmisel aastal 12,4 miljonit krooni, ettevõtte kasumit polnud Lotamõis nõus enne andmete esitamist maksuametile avaldama. Eile oli eelmise aasta majandustulemuste esitamise viimane päev.

«Ka raamatupidaja on meil asjatundja, kes peale kuiva paberitöö tegemise annab hüva nõu,» jätkab Skriiningu direktor.

Kui arvutifirma telliks raamatupidamisteenust mujalt, tehtaks vajalik töö küll ära, kuid firma oleks nõuandjast ilma, arvab Lotamõis.

Raamatupidamisteenust pakkuva ASi A-Tee juhataja August Koppel kinnitab, et nende firma teenuse hind sisaldab ka tellija nõustamist. «Hea nõu ongi kõige tähtsam, arveid oskab kokku lüüa igaüks,» ütleb Koppel.

Tema arvutuste kohaselt maksaks raamatupidamisteenuse tellimine Skriiningule 3000--5000 krooni kuus.

Koppeli väitel on oma palgaline raamatupidaja mõttekas vaid suurtel ettevõtetel. Skriiningu raamatupidamiskulud ulatuvad praegu 6000 kroonini kuus. Lisaks tuleb firmal tasuda raamatupidaja palga pealt sotsiaalmaksu.

«Meie firma ei ole teenusefirmade vastane,» kinnitab Kalle Lotamõis. «Kui ettevõttel on kasulik midagi tellida, siis me teeme seda.»

Lotamõis ütleb, et näiteks infotehnoloogia spetsialiste koolitab Skriining alati korralikus firmas. Oma töötajale koolitussertifikaadi hankimine läheb maksma 50 000 krooni ja selle peale kuluks liiga palju aega, põhjendab ta.

Suurfirma võidab teenuse tellimisest Suuremate firmade töötajate hinnangul tasub teenuseid väljastpoolt ettevõtet tellida, sest oma tegevuse laiendamine põhitegevuse kõrvalt kahjustab töö kvaliteeti. Hansapanga ökonomisti Mart Tõevere sõnul ostab Hansapank sisse vähemalt kahteteist teenust. Eelmisel aastal kulutas Eesti suuremaid panku teenustele üle 40 miljoni krooni, enam raha neelasid reklaami- ja turvateenuse arved, mis olid vastavalt 14,2 ja 10,1 miljonit krooni.

«Hansapank ei erine teistest suurtest ettevõtetest mitte millegagi, alguses püüdsime võimalikult palju ise teha, nüüd keskendume oma põhitegevusele, pangandusele,» räägib Tõevere. «Enne oli meil oma turvateenistus ja autopargi haldusfirma, lisaks nokitseti muude asjade kallal, kuid kümmekond täiesti erinevat tegevusharu võivad ettevõtet killustada ja kahjustada põhitegevust.»

Pidev teenusefirmade kasutamine ei tähenda raiskamist, kinnitab suurpanga ökonomist. Hansapank teeb kulude kontrolli, millist teenust tasub tellida, lisab ta.

«Kindlasti raiskab pank majanduse tõusu tingimustes teenustele rohkem, üldise kriisi ajal tõmbame rohkem otsi kokku,» tunnistab Tõevere.

Toyota ja Lexuse sõidukite müügiga tegeleva ASi Amserv Auto müügidirektor Marek Vihuri kõneleb, et nende firmas on teenuste kasutamine läinud isevoolu teed ja on raske öelda, kas kõik teenused on firma põhitegevusega seotud. «Minu arvates on see väga positiivne nähtus, siis sujub ka põhitöö kergemini,» väidab Vihuri vastupidiselt Hansapanga ökonomistile.

Advokaadibüroo Tark & Co juhatuse liige vandeadvokaat Aare Tark peab tellitavatest teenustest tähtsaimateks arvutite hooldust, kontoritarvete müüki, kindlustusteenust ja firma välispartnerite käest õigusabi tellimist. «Mõned teenused langevad advokaadibüroo puhul iseenesest välja, korralik advokaadibüroo ei reklaami näiteks ennast,» sõnab Tark. «Meie reklaam on meie töö.»

Tark leiab, et ettevõttel on arukam teenust tellida, sest luues erinevate tegevusaladega osakondi võib firma tegevus muutuda ökonoomsemaks, kuid kvaliteedile see hästi ei mõju.

«Advokaadibüroo töötaja teenib firmale põhitööga rohkem raha kui näiteks aknapesuga,» lausub Tark.