• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Lühinägelik arusaam alampalgast

    Ametiühingute taotlus tõsta alampalka on pannud tööandjad nende arust raskesse seisu. Seda väljendab ka Kreenholmi Valduse ASi personalidirektor Kadri Rattasepp oma kommentaaris «Lühinägelik taotlus» 18. juuni Äripäevas.
    Kommentaator ei ole rahul ametiühingute taotlusega tõsta alampalka 1100 kroonilt 1400 kroonile, sest see toovat kaasa täiendavad tööjõukulud, seda ka seoses paljude teiste töötajate töötasude korrigeerimisega.
    Ei saavat ju tõsta ainult koristaja töötasu igal aastal, jättes kvalifitseeritud töötaja palga muutmata, väidab Kadri Rattasepp.
    Ametiühing ongi seadnud endale eesmärgiks alampalka tõstes parandada madalapalgaliste sotsiaalmajanduslikku olukorda ja ühtlasi korrigeerida kogu palgasüsteemi. Kreenholmi Valduses on seda kindlasti vaja, sest sealne palgatase on ääretult madal, arvestades raskeid töötingimusi, milles enamik inimesi seal töötab (õmblejad väljaarvatud).
    Keskmine palk 1996. aastal oli Kreenholmi Valduses 2302 ja mullu 2742 krooni. Kui neid numbreid võrrelda Eesti keskmistega, siis on kreenholmlaste pärast piinlik küll.
    Seega on Kreenholmis palgakulude suurendamiseks ruumi lahedalt. Tõusis ju mullu kogu kontsernis keskmine töötasu 19%.
    Kui uuest aastast suurendada alampalka 27% (ja natuke ka sellele palgale lähedast palka), siis ei tohiks see küll rootslastest omanikega ettevõttes probleeme tekitada.
    Kadri Rattasepp kinnitab, et keskenduda tuleks maksuvaba tulu suurendamisele. Ka seda on ametiühing taotlenud, seades eesmärgiks tõsta praegust 500kroonist maksuvaba tulu osa kuus vähemalt 1100 kroonini.
    See oleks samm lähemale astmelisele tulumaksustamisele, millest viimasel ajal on sagedasti juttu tehtud.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Eva Truuverk: Eestist võiks saada rohepöörde Silicon Valley
Kui me tahame ühiskonda järgmisele tasemele tõsta, peame leidma uue mudeli, mis soodustaks arengut ning mille tulemusena looduskeskkond on hoitud ja taastatud, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, Rohetiigri eestvedaja Eva Truuverk.
Kui me tahame ühiskonda järgmisele tasemele tõsta, peame leidma uue mudeli, mis soodustaks arengut ning mille tulemusena looduskeskkond on hoitud ja taastatud, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, Rohetiigri eestvedaja Eva Truuverk.
NFT – kuum plokiahela trend – saab oma ETFi
USA varahaldur Defiance ETF käivitab Defiance Digital Revolution ETFi, mis hakkab järgima plokiahelaga seotud ettevõtete ja non-fungible token'i (NFT) indeksit.
USA varahaldur Defiance ETF käivitab Defiance Digital Revolution ETFi, mis hakkab järgima plokiahelaga seotud ettevõtete ja non-fungible token'i (NFT) indeksit.
Veho omandas Mercedes-Benzi sõidukite müüja Lätis
Läti konkurentsiamet andis automüüjale Veho õiguse omandada Mercedes-Benzi sõidukite müüja Lätis Domenikssi, teatas ettevõte pressiteate vahendusel.
Läti konkurentsiamet andis automüüjale Veho õiguse omandada Mercedes-Benzi sõidukite müüja Lätis Domenikssi, teatas ettevõte pressiteate vahendusel.
Euroopa kiireima kasvuga majandust kimbutavad vanad mured
Kuigi analüütikud ootasid kolmanda kvartali sisemajanduse koguprodukti (SKP) aastakasvuks kahekohalist numbrit, on Eesti 8,6protsendine majanduskasv seni avaldatud andmete põhjal Euroopa kiireim. Sarnaselt muu maailmaga veab Eesti majandust tugev nõudlus, kuid hoogsamat kasvu pärsivad tööjõunappus, inflatsioon ja viiruse uus tüvi.
Kuigi analüütikud ootasid kolmanda kvartali sisemajanduse koguprodukti (SKP) aastakasvuks kahekohalist numbrit, on Eesti 8,6protsendine majanduskasv seni avaldatud andmete põhjal Euroopa kiireim. Sarnaselt muu maailmaga veab Eesti majandust tugev nõudlus, kuid hoogsamat kasvu pärsivad tööjõunappus, inflatsioon ja viiruse uus tüvi.