• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Valitsus elektritoolis

    Mõned aastad tagasi püüdis praegune suurärimees-ekspea-minister Tiit Vähi puhkuse ajal suure lombi taga nii suure kala, et sellega pole mitu valitsust järgemööda osanud midagi peale hakata. Ei teata, kas lasta kala vette tagasi või tuua koduturule. Müüa elektrijaamad ameeriklastele või mitte. Kahevahelolek on kestnud paar aastat, Vähi kala lehkab nii peast kui sabast.
    Eesti valitsusel tuleb kiiresti langetada poliitiline otsus. Olgu see USA energeetikaettevõtet NRG Energy soosiv või tõrjuv. Halvim, mida Mart Siimanni kabinet teha saab, on venitada vastamisega.
    Viivitamine ei paranda olukorda, seda oleme ehk senistest kogemustest õppinud. Meenutagem Eesti Panga otsustusvõimetust Maapanga küsimuse lahendamisel.
    Valitsuse kõhklusi võib mõneti mõista, elektrijaamade erastamine on tõsine asi ja siin uisapäisa otsustada ei saa. Parim lahendus olnuks jaamade erastamine avaliku konkursiga. Teisalt on Vähi andnud sõrme ameeriklastele -- 1996. a kokkulepete põhjal anti eelistus NRG Energy'ile.
    Sellest sõrmest ei saa valitsus üle ega ümber -- ameeriklased ei lase meil lubatut unustada. Viimati tuletas seda meelde Ameerika Ühendriikide asevälisminister Strobe Talbott, kes käis möödunud nädalal Baltimaades Ühendriikide ja Balti riikide partnerluskomitees arutamas kolmiku NATOsse integreerimist. Talbott ei pidanud paljuks teha Eesti lühivisiidi päevakavasse muudatust, kohtumaks Eesti teede- ja sideministri Raivo Varega, kes juhib valitsuse järjekordset ja nüüd juba NRG Energy uut äriplaani analüüsivat komisjoni.
    Kokkulepe ei kohusta Eestit müüma elektrijaamu NRG Energy'le. Muidugi on eetiline, kui Eesti peab kinni oma kõrge ametniku lubadusest. Kui lubatu oleks riigile kahjulik, ei tekiks kahtlustki, kuidas toimida. Ent kahe aasta jooksul pole suudetud anda ühest hinnangut -- on tehing ameeriklastega kahjulik või kasulik.
    Vare komisjon peaks töö lõpetama augustis. Põhimõtteliselt peaks valitsus sügisel olema valmis ütlema lõpliku sõna.
    Koonderakonnale on õigupoolest kõik variandid ühtviisi halvad: otsustab sügisel NRG Energy kasuks, süüdistab suur osa valijaist teda Eestimaa mahamüümises; kui kahjuks, jääb Eestist mulje kui ebakindlast partnerist. Otsustamise edasilükkamine valmisjärgsele ajale aga näitab, et Koonderakond mõtleb eeskätt erakondlikult.
    Mõistlik oleks, kui valitsus ütleks ameeriklastele viisakalt, et nende äriplaan ei sobi, ja kuulutaks seejärel välja avaliku elektrijaamade erastamise konkursi. NRG Energy'i saaks kolmanda võimaluse ja võistupakkumine selgitaks, kelle äriplaan on riigile kõige kasulikum.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Tõnu Mertsina: USAs hakkavad intressimäärad tõusma, euroala passib
Praeguse prognoosi järgi Euroopa Keskpank eesoleva kahe aasta jooksul intressimäärasid ei muuda, küll aga lõpetatakse selle aasta märtsis pandeemia mõjude leevendamiseks mõeldud täiendavad suuremahulised varaostud, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Praeguse prognoosi järgi Euroopa Keskpank eesoleva kahe aasta jooksul intressimäärasid ei muuda, küll aga lõpetatakse selle aasta märtsis pandeemia mõjude leevendamiseks mõeldud täiendavad suuremahulised varaostud, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Balti börsidel jätkus nädal langusega
Päeva esimesel poolel üle protsendi miinuses olnud Balti börsid taastusid sulgumise ajaks mõnevõrra, kuid jäid siiski punasesse.
Päeva esimesel poolel üle protsendi miinuses olnud Balti börsid taastusid sulgumise ajaks mõnevõrra, kuid jäid siiski punasesse.
Raadiohommikus ükssarvik, riskiraha ja kuidas leida töötajaid, kui neid ei ole
Äripäeva raadio hommikuprogrammis teeme reedel juttu riskantsetest ja kiiresti arenevatest valdkondadest ning nende võimalustest. Samuti ühest kallist veast, mille investorid enda teadmata sel aastal teha võivad.
Äripäeva raadio hommikuprogrammis teeme reedel juttu riskantsetest ja kiiresti arenevatest valdkondadest ning nende võimalustest. Samuti ühest kallist veast, mille investorid enda teadmata sel aastal teha võivad.
Jaan Kalmus: 35 aastat kroonikuna kaamera taga
Kuu aja pärast peab 35 aasta tegutsemisjuubelit Eesti vanim erafirma, Tartus video- ja heliteenust pakkuv OÜ Audio-Video. Uue aasta algul vahetus firmas juhataja: ettevõtte üks asutajaid Jaan Kalmus seenior andis juhtohjad üle Jaan Kalmus juuniorile. Intervjuus Äripäevale ütles Jaan Kalmus seenior, et vastu aitasid pidada usk, lootus, loll järjekindlus ja armastus oma töö vastu, kirjutab neljapäeval, 26.01 Äripäeva tellijatele ilmuv erileht Juubel.
Kuu aja pärast peab 35 aasta tegutsemisjuubelit Eesti vanim erafirma, Tartus video- ja heliteenust pakkuv OÜ Audio-Video. Uue aasta algul vahetus firmas juhataja: ettevõtte üks asutajaid Jaan Kalmus seenior andis juhtohjad üle Jaan Kalmus juuniorile. Intervjuus Äripäevale ütles Jaan Kalmus seenior, et vastu aitasid pidada usk, lootus, loll järjekindlus ja armastus oma töö vastu, kirjutab neljapäeval, 26.01 Äripäeva tellijatele ilmuv erileht Juubel.