Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kas kinnisvara-hinnad langevad?
Kui laenu on pikaajaliselt raske saada, siis avaldab see mõju ka kinnisvaraturule ja eelkõige kallimate objektide osas. Kindlasti pikeneb majade ja kallimate korterite müügiaeg. Raskusi tekib müümisega nendel, kes on asukohaga mööda pannud.
Eestis pole ka hullumeelselt kinnisvara ostmiseks laenu antud. Samuti pole meil näha palkade langemist ja inimesed jõuavad oma kinnisvaralaenud tagasi maksta.
Eestis elavad inimesed kolm korda väiksema pinna peal kui Euroopas. Nõudlus elamispinna järele on suur. Just madalamasse hinnaklassi kuuluvate korterite järele.
Järsku kukkumist ma ei usu. Omanikud ei tõtta hinda alandama. Praegu on üldse suvine mõõnaaeg, sügisel muutub turg aktiivsemaks. Hinnad võivad kukkuda üksikute objektide puhul.
Mul oma praktikas just oli, et inimene pidi maksma ära järjekordse osamaksu oma uue korteri eest, ja kuna pangast laenu ei saa, siis oli ta sunnitud kibekiiresti realiseerima midagi muud oma varast, müüs näiteks oma teise korteri. Sellises sundseisus lastakse hinda alla. Ma ei usu aga, et see kujundaks massilist hinnalangust.
Ma ei saa aru Pindi Kinnisvara seisuko-hast, et hinnad võivad kukkuda. Mille arvel need hinnad saavad kukkuda? Need saavad kukkuda küll Pindi Kinnisvara pankroti arvel. Ilma pankrotita ei kuku ükski hind, need võivad heal juhul kõikuda 5% piires. Kui hinnad järsult kukuvad, siis on ka kinnisvarafirmaga lõpp.
Kinnisvara meie pankade «eduka» tegevuse tõttu muidugi hääbub. Inimesed ei saa pangast laenu. Nõutakse, et igakuine tagasimakse on 1/3 netopalgast. Kui kuumakse on 10 000 krooni, siis peab palk olema kolmkümmend tuhat krooni. Miks peab inimene endale nii palju palka välja kirjutama, kui ta ei kuluta ühes kuus nii palju.
Kui pankadel raha väljalaenamiseks ei ole, siis peaks ka kinnisvarahinnad langema, kuigi meie hinnad on n-ö külmade juhtmetega. Lähema kolme-nelja kuu jooksul hindadega küll midagi ei juhtu, aga kui kriis süveneb ja finantsvõimalused ei avardu, siis võib langus toimuda, sest tekib ülepakkumine.
Büroopindade rendihinnad on juba praegu langenud. Ka elamute hinnad peaksid sellisel juhul hakkama pikas perspektiivis langema, aga kindlasti mitte 30%. Järsku hinnalangust ei saa tulla. Selles osas ei saa kinnisvaraturgu võrrelda börsiga.
Suvi on tavaliselt kinnisvaraturul passiivne aeg. Kui sügisel ostjaid juurde ei tule, siis võivad järgmisel kevadel kinnisvarahinnad langeda, kuid mitte järsult. Kesklinnas üle kümne protsendi hinnad ei lange ja magalates on langus veel väiksem. Kui finantskriis kestab järgmise aasta sügiseni, siis on kukkumine muidugi suurem.