Maksud, maksud...

Nüüd seisab ees Gazpromi struktuurireform, mis on ühtlasi tingimuseks eelmisel nädalal maailmapanga juhatuses kinnitatud 1,5 miljardi dollarilise tugilaenu täielikuks väljamaksmiseks.

Gazpromi reformiga plaanitakse varustus, transport ja tootmine lahutada eraldi struktuuriüksusteks, millega peaks paranema ettevõtte aruandlus. Gazpromi monopoli lõhkumist maailmapank ei nõudnud, küll aga teistele kütusefirmadele juurdepääsu tagamist vene gaasijuhtmetele ja kohalikule turule.

Vähenema peab bartertehingute osakaal, ehkki Gazpromil on olemas suurepärane infrastruktuur gaasivõla katteks saadud külmikute, traktorite jms müümiseks. Vaid 15 protsenti firma tuludest laekub sularahas.

Venemaa valitsus on kroonilises rahahädas, sest makse ei maksa ei ettevõtted ega eraisikud. 5000 suurema ettevõtte maksuvõlg ulatub 50 miljardi dollarini, riigi 150 miljonist elanikust esitas tuludeklaratsiooni nõutud tähtajaks vaid 3,8 miljonit. Tulumaksust laekub heal juhul vaid 25 protsenti.

Pikemas perspektiivis näeb Vene maksuameti uus juht Boriss Fjodorov väljapääsu madalamas maksumääras ja laiemas maksubaasis.

Valitsus on teinud tulumaksumäära alandamise ettepaneku, kuid erimeelsused parlamendiga seaduse üksikasjade osas on selle seni jätnud eelnõu tasemele.

Rohkem edu on olnud nn regressiivsete maksude kehtestamisel, mida on kergem koguda, kuid mis puudutavad eelkõige riigi vaesemat elanikkonda. Siia kuulub nii käibemaksusoodustuse kaotamine paljudelt esmatarbekaupadelt, sealhulgas toiduainetelt, kui kohalikele omavalitsustele antud õigus 5% müügimaksu kehtestamiseks.

Peale selle kärbib 170dollarilise keskmise kuupalgaga tööliste sissetulekuid pensionifondi täienduseks keh-testatud 2% lisamaks.

Abinõud on andnud tulemusi -- juulis riigieelarvesse maksudest laekunud 12,1 miljardit rubla (1,9 miljardit dollarit) märgib juuliga võrreldes ligi 10% paremust. REUTERS-ÄP