Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Miljonid Vabaduse platsile
Tallinna linnavalitsuse Vabaduse väljaku parkla ümberkujundamise ideekavandi konkurss ebaõnnestus, sest ei laekunud kavandit, mida olnuks võimalik teostama hakata juba sel aastal.
Võistluse tingimusteks oli väljaku autoparkla osa muutmine esinduslikuks peaväljakuks. Samas pidi Vabaduse väljakul säilima riiklike paraadide ja tseremooniate ning massiürituste korraldamise võimalus.
Kuna arhitektuurivõistlus ei andnud tulemust, otsustas linnavalitsus remontida väljaku asfaltkatte ning osta lilleseaded ja istepingid. Ühtekokku eraldati selleks otstarbeks miljon krooni eelarveraha. Tallinna linnakujunduse arendusbüroo projekti järgi on tänaseks platsile paigaldatud 20 teisaldatavat istutuskastide komplekti igihaljaste põõsaste ning suvelilledega ja kümme pargipinki.
Eesmärk on muuta väljak aastaringse kasutusega puhke- ja sportimispaigaks. Puudest-põõsastest vaba väljakuosa saavad suvel kasutada rulasõitjad ja talvel uisutajad. Tallinna transpordiameti tellimusel on Harju tänava poolsesse väljakuserva rajatud tasuline valveta parkla, kuhu mahub umbes 40 sõidukit. 3--4 autokohta on parklas ette nähtud invasõidukitele.
Vabaduse väljaku asfaltkatte lillemaalingutega katnud kunstnik Hannes Starkopf ütles, et idee maalida väljakut kattev asfalt lilleliseks tuli väljaku kujundusega tegeleval komisjonil üsna äkki. Asfalt peaks oma suvise ilme säilitama talveni, siis kulub värv asfaldilt lihtsalt maha. Starkopfi sõnul on kujundus kehvapoolne, sest asfaldikujundus ja puudekastid omavahel kokku ei sobi ning elupuud tunduvad kohatud.
Abilinnapea Sergei Kulakov märkis, et ettevõtjad peaksid aktiivsemalt välja pakkuma ideid Vabaduse väljaku kasutamiseks.