Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Äriseadustik ja juhatuse muutmine
OÜ Gaius juhatuse liige Veljo Väärsi kirjutab (ÄP 17.08) osaühingute juhatuste liikmete volitustest. Eksitav on seisukoht, et äriseadustik ei sisalda õigusnorme, mida saaks rakendada juhatuse volituste muutmisel. Juhatuse liikme volituste lõppemise alused annab äriseadustiku § 184 ammendavalt.
Formaalloogika reeglitele alludes loeme antud normist välja ka äriregistrile esitatavad dokumendid. Riigi tulusid ja ettevõtjate kulusid suurendav ning notarite tööd koormav on artiklis soovitatav nõue, et osanike koosoleku protokoll peaks olema notariaalselt tõestatud.
Juhatuse volituste kontrollimise kolmandate isikute poolt saaks lahendada hoopis äriregistri andmete avalikustamise teel, vormis, mis võimaldab seda lihtsalt teostada -- nt interaktiivses online-süsteemis kohtute registriosakondade andmebaasile juurdepääs. Baas peab sisaldama kande muutmise esitamise aega ja selle sisu.
Tulevikus tekkida võivaid endiste juhatuse liikmete seaduserikkumisi saaks ennetada, kui firmade esindajad annaksid krediidiasutustele, kus toimuvad rahalised tehingud, kande muutmise avaldused ja õiendid asja menetlusse võtmise kohta.
Küsimusele, kes esindab osaühingut osanike otsuse ja uue juhatuse liikme registrisse kandmise vahelisel perioodil, on vastus -- uus juhataja, kelle volitusi peaks aktsepteerima äriregistrile esitatav notariaalses vormis avaldus ning äriregistri õiend asja menetlusse võtmise kohta. Küsimus on vaid selles, kes ja kuidas aktsepteerib eelpoolnimetatud dokumente.
ÄS § 34 lõige 3 annab võimaluse lepingupartnerile teatada juhatuse liikme muutmisest. Sätte kohaselt on asjaolul õiguslik tähendus. Kas § 34 lõigete 2 ja 3 rakendamiseks on vaja kohtupretsedenti, sõltub meist.