Peaminister arutab spetsialistidega eelarvet

Peaministri majandusnõuniku Heido Vitsuri sõnul on järgmise aasta riigieelarvega tekkinud mõningad segadused, sest järgmisel aastal on riigieelarvega liidetud mitme miljardi krooni suurune sotsiaalfond. «Kui eelarve järgi läheb 2 protsenti kõigist kulutustest teadusele ja 10 protsenti investeeringuteks, ei saa seda kokkulepet enam pidada, sest sotsiaalfond lööb proportsioonid paigast,» selgitas Vitsur.

Rahandusministeeriumis tehtud paranduste tulemusena on algselt 17,7 miljardi krooniseks kavandatud riigieelarve suurenenud saja miljoni krooni võrra.

Ministeeriumid esitasid riigieelarvesse rahataotlusi ligi kahe miljardi krooni võrra rohkem, kui oli kavandatud eelarve maht. Läbirääkimiste käigus aktsepteeris rahandusministeerium lisasoove minimaalselt.

Järgmise aasta riigieelarve koostamise aluseks on võetud riigi 5,5protsendiline majanduskasv ning 8,5 protsendi suurune tarbijahindade tõus. Riigieelarve prioriteedid on sisekaitse ja kõrgharidus, regionaalpoliitika ja elamumajandus. Suhteliselt enam saab raha ka sotsiaalsfäär.

Tulude poole pealt soovib riik teenida tubakaaktsiisi tõusust 261 miljonit krooni senisest enam ja kange alkoholi aktsiisi tõusust 100 miljonit krooni. Üldine maksukoormus riigieelarve projekti järgi ei tõuse.

Järgmise aasta riigieelarve eelnõu peab jõudma riigikogu menetlusse 30. septembriks.