- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,15%6 207,27
- DOW 30−0,19%44 412,08
- Nasdaq 0,58%20 320,77
- FTSE 100−0,33%8 756,52
- Nikkei 225−0,56%39 762,48
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,67
- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,15%6 207,27
- DOW 30−0,19%44 412,08
- Nasdaq 0,58%20 320,77
- FTSE 100−0,33%8 756,52
- Nikkei 225−0,56%39 762,48
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,67
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kurjategija võib ohvril tekitada traumaatilise kriisi
Viimasel ajal on sagenenud röövkalla-letungid kauplustele, pankadele, teistele ettevõtetele.
Sellised juhtumid on asjaosalistele rasked mitmes mõttes. Lisaks materiaalsele kaotusele toob seesugune kuritegu kaasa ka psühholoogilised tagajärjed, seda nii otsestele osalejatele (tööl olnud müüja, teller, turvamees) kui ka teistele kollektiivi liikmetele, samuti ülemustele, kes otseselt sündmuskohal polnudki. Iga selline õnnetus tähendab kõigile osalistele tugevat stressi ja sellega seotud järelmõjusid.
Enamikule inimestele on sellised olukorrad psühhotraumaks, mille tagajärjeks võib olla psüühiline kriis. Trauma tagajärjel tekkinud kriisi nimetatakse traumaatiliseks kriisiks.
Traumaatiline kriis kulgeb läbi nelja faasi: ?okifaas, reaktsioonifaas, läbitöötamisfaas, reorientatsioonifaas.
Psühholoogiline ?okk on vahetu kaitsereaktsioon ja möödub reeglina kiiresti. ?okis oleval inimesel on puudulik reaalsus- ja ajataju. Reeglina puuduvad emotsioonid. Võime arukalt mõelda ja tegutseda on nõrgenenud.
Harva võib ?okk väljenduda paanika või apaatsusena. Võivad esineda somaatilised reaktsioonid (iiveldus, oksendamine, hingeldus, värinad, harva krambid).
?okifaasis inimestega toimetulekuks peaks esmastel abistajatel olema teadmised, missugused on osaliste reaktsioonid õnnetuse ajal ja pärast. Viisakusreeglite tundmisest, süüdistamisest või karjumisest abi ei ole.
Reaktsioonifaasi saabumise esimeseks tunnuseks on tavaliselt tugevad emotsio-naalsed reaktsioonid, sagedamini just viha, hirm, süütunne.
Keha ja psüühika reageerivad tavapäratult, esineb mõtlemise, tundeelu või käitumisprobleeme. Tavapärased on sundmälestused ja unehäired.
Läbitöötamisfaas saabub keskmiselt kuu aja möödudes. Õnnetuse osalised hakkavad juhtunut omaks võtma ja suudavad seda meenutada ilma erilise piinata.
Reorientatsioonifaasis on inimene juba võimeline läbielatust õppima. Kui inimene ei reageeri kriisireaktsioonidega, reageerib ta stressireaktsioonidega.
Hetkel kuum
Inimesed on erinevad ja reaktsioonid on erinevad. Selleks on kaks põhjust: inimestel on erineval määral väliseid ressursse, mis raskes olukorras toime aitavad tulla (töökaaslased, töökorraldus, perekond, sõbrad). Samuti on erinevad seesmised ressursid (teadmised, eneseusaldus, isiksuseomadused).
Röövimised või kallaletungid tabavad meid ootamatult ja nendeks pole me kunagi «päriselt valmis».
Uurimused näitavad, et vaid 10--13% inimestest suudab õnnetuse olukorras tegutseda eesmärgipäraselt, 50--75% käitub allaheitlikult, midagi ette võtmata ja väike osa, 1--3% satub paanikasse.
Üks viis, kuidas töötajaid ette valmistada ka sellisteks olukordadeks, on koolitus -- kuidas toimida röövimise ajal, pärast seda, millised võivad olla enda ja kaaslaste reaktsioonid. Selged ja konkreetsed ülesanded ohuolukorras käitumiseks aitavad tagada eesmärgipärase tegutsemise.
«Olin ?okis, aga suutsin end kokku võtta. Küllap sellepärast, et olin ette valmistatud,» rääkis raharöövi üle elanud pangateller.
Enimloetud
5
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele