Beeta Kapitali esimene, möödunud aasta septembris alustanud Venemaa kasvufond on olnud edutu. Kui tipphetkel oli fondi maht 30 miljonit krooni, siis tänaseks on see kokku kuivanud 4,9 miljonile kroonile. 1000kroonise nimiväärtusega osakute eilne hind oli vaid 167,33 krooni.

Beeta Kapitali juhatuse esimees Mart Veskimägi tunnistas, et suurema koguse osakute müümisel võib raha saamisega tekkida kuni nädalane viivitus olenevalt sellest, kui kiiresti õnnestub Venemaal ostetud väärtpabereid realiseerida.

Beeta Kapitali uus fond, Ida-Euroopa intressifond, on 5. augustil väärtpaberiinspektsioonis registreeritud. Veskimägi ütles, et fondiosakute väljastamise väljakuulutamine seisab tehniliste põhjuste taga. Tema sõnul on Beeta Kapitali soov hakata fondi osakuid müüma väärtpaberite keskdepositooriumi kõigi liikmespankade kaudu, mitte ainult ühes pangas, nagu see seni on toimunud.

Veskimägi tunnistas, et vähem kui 10 miljoni kroonise fondiportfelliga ei ole mõtet tegutseda. Ta ütles, et Beeta Kapital püüab praegu leida nii Eestist kui ka välismaalt suurinvestoreid, kes oleksid nõus pikemaajaliste rahapaigutustega.

Senist Venemaa kogemust arvestades jääb sealsete võlakirjade osakaal loodava Ida-Euroopa intressifondi portfellis ilmselt isegi alla 5 protsendi, sõnas Mart Veskimägi. Põhirõhk pannakse uues fondis vähemalt esialgu siiski Eesti väärtpaberitele, millele lisanduvad väiksemas koguses Läti, Leedu ja Ukraina võlakirjad. Ühteaegu üritatakse jälgida ka Ungaris, Poolas ja T?ehhis toimuvat.

Estib-Talinvest Varahalduse fondihaldur Mihkel Õim avaldas arvamust, et praegune hetk on uue fondi turuletoomiseks väga raske. Juba pikema perioodi kestel pole ühegi Eestis tegutseva fondi maht suurenenud. Õim ei usu, et ka Beeta Kapitali Ida-Euroopa intressifondi maht kuigi suureks kujuneb.

Praegu hoitakse fonde elus lihtsalt kogemuste saamise ja turul oleku pärast, tõdes Mihkel Õim. Fondid elavad lootuses, et turule saabuvad pikemaajalised rahapaigutused, eeskätt investeeringud oma tulevase pensioni kasvatamiseks, lisas ta.