Venemaa kriisi tõttu on Läti eksport Venemaale teises kvartalis kahanenud 21,3% ehk 10,6 miljoni lati võrra. Halb ilm ja halvenenud turuolukord on sundinud valitsust kuulutama tänavuse aasta maapiirkondades katastroofiaastaks.

Läti majandusministri Laimonis Strujevicsi teatel on Läti ekspordimaht Venemaa likviidsusprobleemide tõttu vähenenud kõikides majandusharudes. See võib alandada Läti selle aasta sisemajanduse kogutoodangut 2% võrra.

Kõige rohkem vähenes eksport metallitööstuses ja masinaehituses, kus tagasiminek oli 27,5%. Kergetööstusettevõtete eksport kahanes 12 protsendi võrra. Majandusministri sõnul on Läti tänavu esimesel poolaastal eksportinud Venemaale kaupu 10 miljoni lati võrra vähem kui mullu samal ajal. Tänavu augustis on eksport Venemaale sisuliselt peatunud.

Majandusministeeriumi strateegia kohaselt peaksid Läti firmad edaspidi keskenduma rohkem ekspordi suunamisele SRÜ Kesk-Aasia riikidesse ning Türgisse. Samuti teeb Läti Euroopa Liidule ettepaneku, et Vene kriisi tõttu suurendaks too Läti toiduainete impordikvoodi kahekordseks.

Jaanuarist juulini oli Venemaa Läti juhtiv kaubanduspartner, kelle arvele langes 15,3% ekspordist ja 11,7% impordist, järgnes Saksamaa (15 ja 17,1 protsenti). Läti koguekspordist läks seitsme kuuga Euroopa Liidu riikidesse 52,7 protsenti ja 22,7 protsenti SRÜ riikidesse.

Läti põllumajandusministri Ravin?i sõnul on Läti põllumajandus halbade ilmastikuolude ja idaturu kadumise tõttu tänavu kandnud 36 miljonit latti ehk umbes 860 miljonit krooni kahju. Seetõttu on valitsus volitanud majandusministeeriumi, välisministeeriumi, rahandusministeeriumi ja põllumajandusministeeriumi välja töötama siseturu kaitsmise abinõud.

Ministeeriumidel tuleb ära hinnata ilmastikust tekkinud kahju ja teha ettepanek, kuidas see põllumeestele hüvitada, ütles Ravin?.

Põllumajandusministeerium soovitab anda iga kaotatud saagihektari eest hüvitust 10 latti ehk 230 krooni. BNS-ETA-ÄP