Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Küsimusi tekitav ühinemismäng
Praeguse aja üks kuumadest pangasündmustest on Forekspanga ja Eesti Investeerimispanga (EstIB) ühinemine Eesti Panga kaasabil. Kuna Forekspanga aktsia on ka börsil kaubeldav, on huvi ühinemistingimuste vastu seda suurem.
Palju on spekuleeritud teemal, kes tehingust võidab ja kes kaotab. Ei ole mõtet rääkida sellest, et Forekspanga pankrotiga võrreldes on Forekspanga aktsionärid igal juhul võitnud. Uues pangas saavad pragused Forekspanga aktsionärid 13,6protsendise osaluse. Aktsia raamatupidamisväärtusi võrreldes oleks see vana Forekspanga puhul praegu 25,7 kr, Investeerimispangal (vahetussuhte alusel -- 1 EstIBi aktsia = 178,243 FP aktsiat) 15,17 kr ja uuel Forekspangal 17,6 kr.
Sellest lähtuvalt kaotavad vana Forekspanga aktsionärid iga aktsia pealt 8,1 kr ja EstIBi aktsionärid võidavad 2,43 kr. Arvestades eilse Forekspanga aktsia 8,95kroonise sulgemishinnaga Tallinna börsil, saavad EstIBi aktsionärid ühe 1000kroonise nominaaliga aktsia eest ühinemisel Forekspanga aktsiaid ca 1600 kr väärtuses. Samas ostis Forekspank 50,24% EstIBi aktsiatest keskmiselt 2480 kr tükk ja Eesti Pank ostis need Forekspangalt omakorda ca 2030 kr tükk. Nii arvutades peavad teatava kaotusega leppima ka EstIBi praegused omanikud.
Kas kõigi kombinatsioonide tulemusel võidab ka tekkiv pank, on loomulikult veel vara öelda. Igal juhul paraneb tunduvalt panga kapitaliseeritus -- finantsvõimendus ehk omakapitali ja kohustuste suhe langeb vana Forekspanga 13,63 korralt uuel Forekspangal 5,53 korrale. Ka panga likviidsus peaks Eesti Panga 255 mln kroonise rahasüsti mõjul tuntavalt paranema. Kas sellest kõigest eduks piisab, näitab juba tulevik.