Greenspani motiivid panid turud kihama

Positiivne oleks uudis siis, kui intressimäärasid ajendas alandama eelkõige püüd globaalset majanduslangust vältida. Vähem rõõmustav aga sellisel juhul, kui eesmärk oli ennetada uusi panga- või riskifondide krahhe.

Langes ju keskpanga otsus samale nädalale, mil USA suurim pank BankAmerica vapustas Wall Streeti 1,4 miljardi dollarilise eraldisega laenukahjude katteks ning maaklerfirma Merrill Lynch teatas massilistest vallandamisest. Läinud kuul pääses spekulatiivne riskihajutusfond Long Term Capital Management keskpanga toel napilt pankrotist -- fondile kergekäeliselt laenu andnud Euroopa ja USA pangad pidid aga kahjudesse kandma miljardeid dollareid. Turud kardavad, et peagi on oodata uut krahhi.

Pangaaktsiad on järsult langenud ning analüütikud vihjavad pankadevahelisel turul tekkinud finantseerimisraskustele. Investorite usalduse taastamiseks on pangad piiranud laenude andmist.

«Varem suurenes laenude andmine peaaegu uskumatus tempos... nüüd on suund vastupidine, meenutades Jaapani pankade käitumist pärast buumimulli lõhkemist,» kommenteeris Merrill Lynchi strateeg Masuhisa Kobayashi.

Just laenude vähenemise ning globaalse rahanduskriisi negatiivse mõju tõi keskpank ise intresside ootamatu alandamise põhjuseks.

Eelkõige on kriis kajastunud USA väliskaubanduses. Aasia nõrkus võib tuleval aastal USA jooksevkonto defitsiidi paisutada 270--300 miljardile dollarile, kirjutab ajakiri The Economist.

Ka tööstustoodang kahaneb. Reedel avaldatud majandustulemused näitavad, et USA tööstustoodang langes kolmandas kvartalis 0,3%, mis on halvim tulemus seitsme ja poole aasta tagusest majanduslangusest saadik. Suurim tagasiminek registreeriti just odavale impordile avatud tööstusharudes, nagu terasetööstus.

Intresside alandamisest nõrgenenud dollar peaks seevastu nõudlust USA kaupade järele suurendama ning eksporditööstust toetama.

Sellega «ekspordib» USA aga probleemid Jaapanisse ja Euroopasse. Viimaste nädalatega on dollar Saksa marga ja Jaapani jeeni suhtes odavnenud vastavalt 10 ja 15%. Nüüd tuleks intresse alandada ka Euroopas, muidu satuvad valuuta tugevnemisest hätta nende riikide ekspordifirmad.

Samuti kõneleb intresside alandamise kasuks kriisist räsitud riikide lootus ekspordi abil taas jalule saada. Selleks peaks aga nõudluse kasv USAs ja Euroopas toodangu juurdekasvust kiirem olema, hindab The Financial Times.

USA ja Suurbritannia keskpank on intresside alandamisega otsa lahti teinud, nüüd ootaks turud sama ka Saksamaalt ning teistelt Euroopa riikidelt. Nädalalõpu börsiralli oligi kantud ootusest, et keskpankade otsustav sekkumine aitab ära hoida uue pikaaegse majandusdepressiooni.