Korteriomanik hammasrataste vahel

Korteriühistute liitu on viimasel ajal pöördunud palju korteriomanikke, kes on jäänud korteriomandi seadmisel seaduseandja seatud karidele.

Võtame siinkohal ühe seaduskuuleka korteriomaniku, kes on tillukeses korteriühistus otsustanud asuda erastama korteri juurde kuuluvat mõttelist osa maatükist.

Esiteks, meie korteriomanik elab väikeses ühistus ja ei suuda aru saada, miks seadustab seaduseandja vahe 24 ja enama korteriga majade vahel. Suured ei pea tasuma maa ostuhinda, väiksed peavad.

Miks? Kus on tulnud see müstiline arv 24? Mis alusel on sikud eraldatud lammastest. Leppides olukorraga, et tuleb olla sikk korteriomanike hulgas, ning otsustades siiski jätkata omandi seadmise protsessi, puutub väikese maja korteriomanik kohe kokku järgmise probleemiga. Tuleb välja, et väikestes korteriühistutes korteriomandi seadmisel ei saa korteriomanik maa eest tasuda 1993. aasta maa maksustamishinnas nagu eramaja omanikud. Vastav viide on lihtsalt unustatud seadusesse märkimata ning maa eest tuleb tasuda kehtiva maa maksustamishinna alusel koefitsiendiga 0,5. Näiteks Tallinnas tõstab see juba täna maa ostuhinda ligi poole võrra.

Leppides eestlaslikult ka sellega, maksame ära, väikeses majas ikkagi parem elada. Selgub siis aga korteriomanikule, et ka seda poole suuremat hinda ei saa ta täna tasuda, sest tema käest ei võeta EVP-ettemaksu. Seda sel lihtsal põhjusel, et korteriomanik puudub (on ära unustatud) suvila, elamu jt omanike kõrval nende füüsiliste isikute loetelust, kellel on õigus teostada EVP-ettemaksu.

Järelikult peab ta ootama maa eest tasumisel seda aega ja seda maa hinda, millal ta tegelikult jõuab maa erastamiseni. See võib aga tänase erastamistempo juures veel üsna hulk aega võtta ning kes teab, milline maa maksustamishind siis kehtib... Rahva hulgas levivad kuuldused maa maksustamishinna kuni neljakordsest tõusust. Kuulujutud on kerged tekkima.

Seda arvamust lugedes võib mõnes rohkem kui 24 korteriga majas elaval korteriomanikul tekkida kergendustunne sellest, et tema nii väikeses majas ei ela ning oma mõttelise osa maatüki eest tasuma ei pea.

Tegelikult pole aga põhjust rõõmustada temalgi. Vastavalt korteriomandi seadusele antakse maa tasuta omandisse kuni 31. detsembrini 1998. Kui arvestada tänast korteriomandi seadmise tempot, siis vaevalt ta poolteise kuuga omanikuks jõuab saada. Sedagi tähtaega võiks ju muuta.

Korteriomanik küsib, miks? Ja neid mikse on palju. Kas see on seaduseandja tahtlik tegevus, mis on suunatud seadusekuuleka korteriomaniku nöökimiseks, või kui ei ole, siis võiks ju viia sisse vastavad muudatused õigusaktides.