Paljudel eluasemelaenu võtnud inimestel on käes hetk, kui tuleb otsustada, mida edasi teha. Laenu nad senistel tingimustel pangale tagasi maksta ei jõua ning valida on maksepuhkuse küsimise ja eluaseme odavamaks vahetamise vahel. Otsuse edasilükkamisel pole suurt mõtet, sest soodsamaid laenutingimusi pole niipeagi oodata.

Enamasti loodavad inimesed, et mõne aja pärast nende majanduslik olukord paraneb (leitakse uus töökoht, lõpeb katseaeg vms) ning seetõttu palutakse pangalt mõnekuulist maksepuhkust. Kui pangale suudetakse tõestada, et makseraskused on ajutised, siis reeglina pank võimaldab maksepuhkust. Sellise võimaluse kasutamine on viimastel kuudel järsult sagenenud, maksepuhkuse on saanud kümned eluasemelaenu võtnud inimesed.

Laenu tagasimaksmisega on hätta jäänud rohkem neid inimesi, kes said laenu suhteliselt madala intressiga. Viimastel kuudel on intressimäär küll kõrgem, kuid kuna pankade sõel on tihedam, on ka laenu saanute maksevõime oluliselt parem.

Kui on näha, et ajutised makseraskused kasvavad üle alalisteks, siis on mõistlik hakata aegsasti tegelema odavama eluaseme otsimisega ja mitte oodata, kuni järg sundmüügini jõuab.

Seni on enamik laenuga hätta jäänud inimestest uue eluaseme leidmisega ise toime tulnud. Panka huvitab, et inimene maksaks pärast elukoha vahetust pangale tagasi vähemalt niipalju, et uus korter tagaks allesjääva laenu. Pank garanteerib oma huvide kaitse sellega, et ei lase ühte tagatist pandist vabaks enne, kui on olemas uus tagatis.

Mitmekülgselt on pangad valmistunud ka selliste klientidega suhtlemiseks, kes laenu ei maksa ja kellega on ühenduse saamine raskendatud. Näiteks Hansapangas tegeleb probleemsete klientidega laenude järelevalve osakond, nende varade müümisega on ametis Balti Realiseerimiskeskus.