Taolist lahendit pakkus Euroopa komisjonile Rootsi ehituskontsern Skanska, millele kuulub Scancemis 48% häältest ning 39% kapitalist.

Mullu oktoobris suurendas Skanska oma osalust Scancemis, kuid teavitas Euroopa komisjoni ostust alles tänavu juunis. Vastuseks korraldasid ELi ametnikud Scancemi ja Skanska peakontorites läbiotsimise, et täpselt kindlaks teha, millal Skanska Scancemi kontrollpaki omandas.

Komisjon on ELi monopolivastane järelevalveorgan, kes võib nõuda firma varade müüki, et temast ei saaks liitumise või ülevõtmise tulemusel turul domineerivat ettevõtet.

Tõenäoliselt kinnitab Euroopa komisjon täna Skanska pakutud lahendi, millega viimane loodab trahvidest pääseda, ehkki Scancemi vähemusaktsionärid ja juhtkond on selle vastu. Nende sõnul ei ole Soome tehaste müük ettevõtte huvides. Kontserni teine suurim osanik Norra Aker RGI lubab asja kohtusse anda.

«Oleme kogu oma idaturu strateegia üles ehitanud Soome tehastele ning Eesti Kunda tehasele. Sealt läheb eksport teistesse Balti riikidesse, Poola, Saksamaale ja Venemaale. Isegi kui Vene turg on praegu soikus, loodame edaspidi sealt suurt juurdekasvu, niisamuti kui teistelt Läänemere äärsetelt riikidelt,» ütles Scancemi tegevdirektor Sven Ohlsson, kes kavatseb tüli tõttu ameti maha panna.

«Pealegi on Soome tehaste tulusus palju parem kui kontserni muudes harudes. Sealne tsemendi- ja betoonitootmine moodustab 14% firma käibest, kuid annab üle 20% kontserni kasumist,» jätkas Ohlsson.

Scancem tootis mullu tsementi Põhjalas 4,7 mln tonni, Eestis (kus Scancemile kuulub 22% Kunda tehasest, kuid kavatsetakse ära osta ka ülejäänud riigi osalus) 0,7 mln tonni ning Suurbritannias 2,8 mln tonni.

Ohlssoni sõnul on paradoksaalne, et Scancem ohverdatakse Skanska ja ELi vaheliste probleemide tõttu, samas kui Skanska peab oma osaluse ikkagi ära müüma.DI-FT-ÄP