Maakonnas viibib lühendatud tööajaga tööl või sundpuhkusel ligi 9000 inimest. Kokku elab Ida-Virumaal ligi 200 000 inimest, kellest tööealised on umbes pooled. Seega on tööga raskusi ligi kümnendikul maakonna töövõimelisest elanikkonnast.
Töötuse kasvu pole võimalik lähiajal ette ennustada, sest ettevõtted väldivad inimeste vallandamist ning püüavad töötajaid taga kiusates neid omal soovil lahkuma sundida, ütles tööinspektor-jurist Ülle Politajev.
Ida-Virumaa tööinspektsiooni menetleb praegu 500 vallandamisega seotud töövaidlust, mis on kõige aegade suurim kaebuste arv.
Maakonna stabiilsust ohustab kõige rohkem 2700 töötajaga Kiviter, kus praegu viibib osaliselt tasustatud puhkusel ligi viiendik töölistest ehk 595 inimest. Kiviteri varisemine päästaks lahti vallandamiste ahelreaktsiooni nii põlevkivikaevandustes kui ka teistes keemiatööstust teenindavates ettevõtetes.
Ligi 1700 töötut võib lähikuudel tööjõuturule tuua aktsiaselts Viru Rand, mille edukas jätkamises Ida-Virumaa tööjõuprobleemidega tegelevad ametnikud kahtlevad. Viru Rand saatis novembrikuus sundpuhkusele ligi 1500 töötajat.
«Uuest aastast ma Viru Rannale tõenäoliselt osaliselt tasustatud puhkusteks nõusolekut ei anna, sest kahtlen nende võimes puhkuserahasid välja maksta,» ütles Politajev. «Pankrot oleks parim lahendus.»
Ida-Viru maavalitsuse majandusosakonna juhataja Endel Rätsep ütles, et suurem osa väiksemaid ja keskmisi ettevõtteid elab kriisi üle ilma suuremate kaotusteta. Maakonna suurematest ettevõtetest on kriisist hästi üle saanud puitlaastplaate tootev aktsiaselts Repo Vabrikud, kes suudab praegu töös hoida kõik 800 töötajat.