Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kuhu kaovad kütuseliitrid
Kütust kulub sõltuvalt veotingimustest. Ükski Eestis enimmüüdud veokimarkide müügiesindus ei andnud ametlikku tehasepoolset keskmist kütusekulu. Seda ei osata öelda, sest veoki kütusekulu sõltub tingimustest, mis algavad tuule suunast ja lõpevad auto koormatusega.
Palju liigseid kütuseliitreid õnnestub kulutada valede sõiduvõtetega. Silberauto tarbesõidukite müügijuht Andres Luberg kinnitab, et testides on autojuhtide kütusekulu erinenud 100 kilomeetri kohta kuni 8 liitrit.
Midagi läheb siiski ka vasakule. Pole saladus, et diislikütusega sõiduauto omanik või talupidaja võib tahtmise korral leida inimese, kes müüb kütust hinnaga 3 kr/liiter.
Tõenäoline keskmine kütusekulu jääb sõltumata veoki margist kuni 34 liitrile. Seda kinnitab nii veokite müügiesinduste küsitlemine, tehnikaajakirja test kui ka veofirma RA-SAT sõidulehed. Kui mõnel juhil kulub rohkem kütust, peab selleks olema konkreetne põhjendus: töötas külmikhaagis, tuli läbida mägesid vm.
Tugevat kokkuhoidu on loota ka autojuhtide sõiduõpetusest. Mercedese, Volvo ja Scania Eesti müügiesindused kinnitasid, et neil on olemas õppeklassid ja võimalus kutsuda esinema tehaste instruktoreid. Paraku puudub veofirmade poolne huvi. Investeerimine juhtide täiendõppesse teenib ennast kiiresti tagasi.
Vedajate sõiduõpetuse korraldamise võiks enda kanda võtta Eesti rahvusvaheliste autovedajate assotsiatsioon, kelle eestvõttel jõudsid Eestisse ka paljud uued autod.