Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas uus Telekomi erastamise skeem on parim lahendus?

    Selle käiguga muutub olukord selgemaks olemasolevate investorite ehk siis Sonera ja Telia suhtes. Olukord muutub selgemaks ka tulevase investori suhtes, kellele müüakse avatud aktsiaemissiooni käigus aktsiaid. Kokkuvõttes tulevad investeeringud nii praegu tegutsevatelt investoritelt pluss siis täiendav investor. Kuna situatsioon on nii palju selgem, võib see mõjutada ka müüdavate aktsiate hinna suurust. Investori seisukohast, on ta tegutsev või tulevane, on see positiivne.
    Fakt on ka see, et kohalolevate investoritega tuleb hästi käituda. Ligi üks kolmandik investeeringutest tuleb niikuinii reinvesteeringute kaudu. Üks asi on müügihind ja teie on juurdetulevad investeeringud.
    Ma ei näe siin midagi erilist ega halba. On mõned nüansid, st mitu taset Eesti telekommunikatsioonis üldse olema peab olema. Juriidiliselt on kaks -- Eesti Telefoni ja Eesti Mobiiltelefoni tase ning Telekomi tase. Selleks, et need ettevõtted töötaksid efektiivselt, peaks olema üks tase.
    Muidugi, see, mis nad maksid 5-6 aastast tagasi, pole tänases mõistes palju. Leedus osteti 60% Telekomist üle 500 miljoni dollari eest.
    Arvan, et see, mis tehti, tehti ära viis aastat tagasi. Ma ei välista, et riik oleks saanud rohkem raha, müües enamusaktsiad välismaal, aga see oleks viinud küllalt tõenäolise konfliktini eri tasemete vahel. Kui põhiinvestor oleks olnud Sonera ja Telia konkurent, ei näe ma selles midagi head neile ettevõtetele. Pole kindel, kas see oleks aidanud kaasa telefonivõrgu arengule Eestis.
    Ma ei ole kunagi mõistnud kahe taseme mõtet. Kui oleks teisiti tehtud 5-6 aastat tagasi, poleks probleem päevakorral.
    Ent ma ei ole nõus hinnanguga, et nad said aktsiad niisama. Valitsus ei ärastanud Telekomi. Üllatav on ehk vana otsuse muutmine.
    Kas siin müümisest saab rääkida. Mäng on juba mängitud. Makstud vastuse printsiip -- otsus on makstud kinni, ainult ei makstud riigikassasse, vaid kindlasti peab see makstama kuskile mujale, sest see on nii brutaalselt erinev stsenaarium.
    Kogu küsimus taandub sellele, kas riigil kui institutsioonil on süüdivus. Ta kinkis jämedalt 3 miljardit krooni lihtsalt ära. Tagajärg on hiigelmonopol. Kui omandisuhted olid läbi institutsionaalsete kehade lahus, siis see kõik tõstetakse peasse. Hiigelmonopoli jaoks menetletakse veel mingit telekommunikatsiooniseadust, mis peab selle võimu kindlustama aastani 2001. Äriplaanid kinnitati kuus aastat edasi ja tekib kahtlus, et see on monopolismi kinnistamine Eestis pikkadeks aastateks. Nii et jutt liberaliseerimisest ja harmoni-
    seerimisest on nonsenss sellises valguses.
    Kõige kurvem on maksumaksjana ja tavakodanikuna vaadates see, et riik on jäänud ilma hirmsast rahast.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Raadiohommikus: meie mees Kiievis ja inflatsiooni kasvupind
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Eesti 200 juht: Kaja Kallasel on riigi pikaajalised kulud käest läinud
Pärast märtsivalimisi saab järgmine valitsus Kaja Kallaselt ja Reformierakonnalt pärandiks eelarve, kus suurtele seadustesse sisse kirjutatud kulutustele ei ole reaalset katet. Vastutustundlikust valitsemisest on ka Reformierakonna juhtimisel alles jäänud vaid mälestus, kirjutab Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
Pärast märtsivalimisi saab järgmine valitsus Kaja Kallaselt ja Reformierakonnalt pärandiks eelarve, kus suurtele seadustesse sisse kirjutatud kulutustele ei ole reaalset katet. Vastutustundlikust valitsemisest on ka Reformierakonna juhtimisel alles jäänud vaid mälestus, kirjutab Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
Tööhõiveraporti ootuses sulgusid peamised USA indeksid madalamal
Wall Streeti peamised indeksid sulgusid neljapäeval madalamal. Investorid ootavad nüüd tööministeeriumi tööhõiveraportit, mis ilmub reede hommikul.
Wall Streeti peamised indeksid sulgusid neljapäeval madalamal. Investorid ootavad nüüd tööministeeriumi tööhõiveraportit, mis ilmub reede hommikul.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Pevkur esitab välisluure juhiks Kaupo Rosina
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Raadiohommikus: meie mees Kiievis ja inflatsiooni kasvupind
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Uuring: pea pooled ettevõtted kavatsevad kuue kuu jooksul palka tõsta
Järgmise kuue kuu jooksul kavatseb töötajate põhipalka tõsta 43% tööandjatest, mida on mõnevõrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal, mil palgatõusu plaanis 54% tööandjatest.
Järgmise kuue kuu jooksul kavatseb töötajate põhipalka tõsta 43% tööandjatest, mida on mõnevõrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal, mil palgatõusu plaanis 54% tööandjatest.

Olulisemad lood

Maailmakuulus landitootja kolibki tootmise Eestisse
Soome landitootja Rapala andis teada, et otsustas nugade ja lantide tootmise kolida üle Pärnusse, mille üksuse juht tõdes aga, et praegu on pigem äraootamise aeg.
Soome landitootja Rapala andis teada, et otsustas nugade ja lantide tootmise kolida üle Pärnusse, mille üksuse juht tõdes aga, et praegu on pigem äraootamise aeg.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.