5 jaanuar 1999

1998. aasta meediamaastikul

Äripäeva üle-eelmise aasta jõulunumbris tegin riskantse teo ja nimetasin seitse meediaennustust 1998. aastaks. Täna nendin, et tippsündmusi ei võinud aimata keegi, kuid üldise arengusuuna tabasin ära. Erinevad olid vaid eelistused.

Rein Kaarepere surm jaanuaris oli kõigile ootamatu. Ometigi ei taha ma nõus olla nendega, kes väidavad, et see oli kõigi järgnenud meediasündmuste otsene ajend.

Kaarepere segas mingil määral trükimeedia lõplikku jaotamist kahe suurkontserni, Postimehe ja Eesti Ekspressi grupi vahel. Kuid tema positsioon meediamaastikul nõrgenes pidevalt. Kaarepere teadis, et Sõnumileht ei suuda võistelda päevalehtede turul Postimehe ja Eesti Päevalehega. Ka Ajakirjade Kirjastuses oli Postimehest saanud suurim aktsionär. TV3st ei olnud vaatamata pingutustele saanud turuliidrit.

Väliskapitali kaasamist meediasse pidas Kaarepere paratamatuks. Mingil põhjusel kuulus aga tema sümpaatia Soome kapitalile. MTV, Kuvalehti, Turun Sanomat, Aamulehti olid kaubamärgid, mille omanikke püüdis ta aidata Eesti turule. Postimehe ja Ekspressi gruppide sümpaatia kuulus aga juba siis Norra ja Rootsi kapitalile.

Rein Kaareperele kuulunud meediapositsioonide nõrkust kinnitasid ka tema lese, Mai Kaarepere kiired otsused müüa osalused nii trükimeedias kui ka televisioonis. Julgen väita, et Schibsted ja Marieberg oleksid lõppenud aastal jõudnud Eesti trükimeediasse ka siis, kui Kaareperet äkksurm poleks tabanud.

1997. aasta lõpus arvasin, et Postimehe, Eesti Päevalehe ja Sõnumilehe vahel turgu oluliselt ümber ei jagata. Samas olen juba 90ndate aastate algusest jaganud seisukohta, et mõistuslikult mahub Eesti ajakirjandusturule vaid kaks eestikeelset üleriikliku levikuga kvaliteetpäevalehte. Sõnumilehe sügisene suunamuutus ning alanud konkurents Õhtulehega võib mõjutada lehtede lugejaskonna jaotumist alles sellel aastal. Hüppeliseks ei kujune seegi muutus, mida tõendab tellimiskampaania senine käik.

Ettearvatult puhastus möödunud aastal ajakirjade turg väiketegijatest. Tuntumatest lõpetas pankroti tõttu ilmumise pereajakiri Mihkel. Kodukirja ja Autorevüü ostis Postimees, Nädalat ja teisi telekavasid kirjastava segase sünniloo ja omandijaotusega firma liitis endaga Ekspress Grupp.

Postimees ehk pärast ümbernimetamist valdusfirma Eesti Meedia omandas kõik Eesti Ajakirjade Kirjastuse aktsiad.

Hoopis vähem on pressis liikunud teavet Soome suurima ajakirjade kirjastaja Yhtyneet Kuvalehted Eesti ajakirjandusturule tulekust. Veel möödunud aastal ei olnud nad kaotanud lootust omandada suurosalus Eesti Ajakirjade Kirjastusest. Samal ajal ostsid nad ajakirja Kodutohter ning hakkasid kirjastama soomlaste menuajakirja Teknikan Maailma eestikeelset versiooni.

Turuletulek ei olnud jõuline ning tõsiseltvõetav. Vastuse, kas Eesti turule tuleb ka kolmas tõsiselt võetav ajakirjade kirjastaja, peab andma 1999. aasta. Tõenäolisemaks pean varianti, et Yhtyneet Kuvalehdet taandub vaikselt Eesti turult või püüab jätkata osaluse ostmise läbirääkimisi Eesti Meediaga.

Eesti Meedia ja Pressinvest jätkasid eelmisel aastal osaluste omandamist maakonnalehtedes. Neile kuuluvad Pärnu Postimees, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja osalus Valgamaalases.

Pärast marulist muudatuste aastat trükimeedias kujuneb 1999. aasta sündmustevaeseks, kus kirjastajate emotsionaalsed tururünnakud asenduvad mõistuslike majandusotsustega. Tulude suurenemist loota pole ja tuleb jätkuvalt tegeleda kulude kärpimisega.

Meediaturg on korrastamata ja lõplikult jagamata elektroonilisel maastikul. ETV, TV3, Kanal 2 ja TV1 rahapõletav konkurents ei saa samuti kaua kesta. Kõiki raadiokanaleid suudavad üles lugeda vähesed fännid. Reklaamiraha peaks järgmisel aastal jätkuma vaid turuliidritele.

Autor: Margus Mets

Hetkel kuum