Pensionikassa loovutas riigikassale 130 mln krooni

Rahandusministeeriumi kantsleri Agu Lellepi sõnul seisab 29. jaanuaril valitsuse kontole kantud 130 mln praegu puutumatult. Kuna see raha moodustab tema sõnul sisuliselt riigikassa kassatagavara, siis oleks vajaduse korral seda raha kasutatud, rääkis Lellep.

Vajadus oleks tekkinud siis, kui riigikassasse poleks jaanuaris piisavalt maksutulusid laekunud. «Õnneks laekus tulusid piisavalt. Võin kinnitada, et ühtki maksuliiki me topelt pole kirjendanud,» ütles Lellep.

Rahandusminister juhindus rahaküsimisel 1999. a riigieelarve seaduse punktist, mis lubab tal ümber paigutada haigekassa ja pensionikassa vabu vahendeid. Kantsler Agu Lellepi sõnul on see sotsiaalfondide panus valitsuse stabiliseerimisreservi.

Eesti Panga direktor Valdur Laid ütles reedel, et pensionikassa 130 mln krooni seisab Eesti Pangas tavalisel kontol, mitte stabiliseerimise reservi jaoks loodud kontol. Seetõttu tekib küsimus, miks oli vaja pensionikassa 130 mln krooni kohta katkestada leping pangaga ja see deposiidilt ära viia ilma intressideta hoiusele. Eesti Pangas hoitava raha pealt tavaliselt intresse ei maksta, rääkis Laid.

Rahandusministeeriumi kantsler Agu Lellep ütles, et sotsiaalkindlustusamet saab selle raha eest vähemalt sama suure intressi, kui makstakse Saksamaale Deutsche Banki kantud riigikassa tagavara hoiustamise eest. Tema andmetel lubas Eesti Pank ise intressid maksta.

Sotsiaalkindlustusameti peadirektori Külli Pedaku sõnul pidid nad rahandusministri soovile vastu tulles katkestama 29. jaanuaril tähtajalise deposiidi ja kandma samal päeval 130 mln krooni Eesti Panka. «Raha lubati tagastada samal kuupäeval, kui see oleks tagastatud varasemas deposiidilepingus ja vajadusel varemgi,» ütles Pedak. Vajadus tekkiski ootamatult, kuna jaanuaris laekus pensionikassasse sotsiaalmaksu umbes 200 mln krooni vähem kui plaaniti.

Kuu aega tagasi kandis rahandusministri korraldusel 100 miljonit krooni Eesti Panka haigekassa, kes saab esimese osa sellest rahast tagasi 25. jaanuaril.