• OMX Baltic−0,42%300,01
  • OMX Riga−0,06%892,98
  • OMX Tallinn−0,6%2 068,62
  • OMX Vilnius0,24%1 202,47
  • S&P 5000,47%6 227,42
  • DOW 30−0,02%44 484,42
  • Nasdaq 0,94%20 393,13
  • FTSE 100−0,12%8 774,69
  • Nikkei 225−0,56%39 762,48
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,12
  • OMX Baltic−0,42%300,01
  • OMX Riga−0,06%892,98
  • OMX Tallinn−0,6%2 068,62
  • OMX Vilnius0,24%1 202,47
  • S&P 5000,47%6 227,42
  • DOW 30−0,02%44 484,42
  • Nasdaq 0,94%20 393,13
  • FTSE 100−0,12%8 774,69
  • Nikkei 225−0,56%39 762,48
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,12
  • 10.03.99, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Suurfirmad reformi vastu

Rahandusminister Oskar Lafontaine'i juhtimisel koostatud maksureform on sündinud pärast mitut muudatus kompromissi tulemusena. See tagab aastaks 2002 maksude kergendamise 20 miljardi Saksa marga ehk 160 miljardi Eesti krooni võrra, millest põhiliselt võidavad väikese ja keskmise sissetulekuga palgatöötajad ning väikesed ja keskmised ettevõtted. Uuendused tuleb kinni maksta aga suurfirmadel, kellele see arusaadavalt üldse ei meeldi. Kõige ägedamalt on valitsuse maksureformi vastu välja astunud suured kindlustuskontsernid ja energiafirmad.
Saksamaa firmade maksukoorem on Euroopa suuremaid ja võib küündida kuni 50 protsendini, samuti on seal maailma ühed kõrgemad palgad. Meenutagem, et hiljutise streigiga suutis riigi suurim ametiühing IG Metall jälle välja kaubelda 4,2protsendilise palgatõusu, mis on ühtlasi eeskujuks teistele ametiühingutele. Maksude vähendamist peetakse hädavajalikuks, kui Saksa firmade konkurentsivõimet suurendada tahetakse, vaidlus on käinud aga selle üle, kuidas seda täpselt teha.
Et riigituludes maksude kergendamisest tekkivat 20 miljardi marga suurust auku täita, on Lafontaine otsustanud maksustada kindlustusfirmade kahjureservid. Selle peale on Euroopa suurim kindlustusfirma Allianz teatanud, et kui see teoks saab, kolib ta oma fondijuhtimise, edasikindlustuse ja tööstuskindlustuse Londonisse. Teine kindlustusfirma Mannheimer on lubanud oma protesti väljendada sellega, et ei osta enam Saksamaa riigiobligatsioone.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kindlustusorganisatsioonide liidu juht Bernd Michaels väidab, et valitsuse plaan moonutab konkurentsi, sest välisfirmasid uus maks ei puuduta ning nad saavad seetõttu pakkuda sakslastele paremaid kindlustustingimusi.
Saksamaa energiafirmad tunnevad, et nemad on kahekordsed kaotajad seoses sellega, et valitsus tahab panna veel neile lisakohustuse tuumaenergia lõpetada tuumaenergia kasutamine. Neil on kohustus võimalike tuumaõnnetuste ja tuumaenergiast loobumise kulude katteks kõrvale panna 60 miljardit marka.
Peale selle tahab valitsus nüüd selle reservi pealt saadava tulu maksustada 5,5protsendilise maksuga. Selle peale on energiafirma RWE lubanud välismaale kolida.
Rahandusminister Lafontaine pole lasknud ennast kriitikast häirida. Ta ütleb, et firmade mujale kolimise ähvardus ei ole tõenäoline ning et mõlema sektori huve on maksureformis piisavalt arvesse võetud. RWE väidet, et reform läheb energiafirmadele maksma 25 miljardit marka, nimetab ta vääraks.
Punarohelise valitsuse programmi eesmärk on alandada astmeliselt firmade maksukoorem 35 protsendini ning muuta maksusüsteem lihtsamaks ja läbipaistvamaks. Paljud firmad pole sellega päris rahul ja arvavad, et maksukoorem tuleks alandada Suurbritannia ja Soome tasemele ehk 28--31 protsendini. Saksa firmade lobiorganisatsioonid käivad valitsusele peale, et maksusüsteemi lihtsustamisel tuleks üle minna rohkem tulude maksustamisele, mis parandaks Saksa firmade konkurentsivõimet Euroopas.
Autor: DI

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 14 p 9 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele