Auto mõõdab majandust
Lugedes autostumist ühiskonna arengu üheks indikaatoriks, võib Eestis näha negatiivseid ilminguid. Möödunud aastal langes autoregistrikeskuse 17 büroo töömaht.
Nii 1996. kui 1997. aastal tehti klientide avalduste alusel autoregistris üle 650 000 toimingu, aga 1998. aastal oli see arv 551 870. Toimingute arv eelmisel aastal moodustas vaid 80,5% 1997. aasta omast. Kui arvestada kalendaarset tööaega, tehti aastal 1996 iga minutiga 5,2 toimingut, 1997 5,4 ja 1998 vaid 4,4 toimingut. Sõidukite esmaregistreerimises jätkub langustendents ka sellel aastal.
Arvestades, et aastal 1998 toimus 40 430 sõiduki esmaregistreerimist Eesti autoregistrisse, selgub, et päevas lisandus Eestisse 110 sõidukit.
Vaatamata sõidukite juurdetuleku vähenemisele lisandus 1999. aasta kahe esimese kuu jooksul Eestisse keskmiselt 72 sõidukit päevas. On vaid aja küsimus, millal taolise või ka aeglustuva autostumise tempo juures on meie teed ja tänavad sõidukitest umbes. Parkimise tsiviliseeritud korraldamine ja selle eest tasu võtmine on aga vähemalt Tallinna kesklinnas pikemat aega lahendamatu probleem olnud.
Autoomanike suhtumise tõttu edeneb aeglaselt mittekasutatavate sõidukite registrist kustutamine ehk autoregistri andmete korrastamine.
Kuna autoregistrikeskuses pole andmeid mittekasutatavate sõidukite kohta ja keskusel pole õigust ilma omaniku kirjaliku avalduseta sõidukit registrist kustutada, ei vasta arvel olevate sõidukite arv tegelikkusele.
Eelmise aasta alguses oli arvel 548 993 sõidukit ja aasta viimasel päeval 579 780. Kuid aasta jooksul tehti vaid 319 131 tehnoülevaatust.
Nii suur vahe registreeritud ja ülevaatusel käinud autode arvus tõendab, et arvel on veel palju nn surnud hingi. Nende sõidukite omanikud, kes sõidukit ei kasuta ega hakka seda ka tulevikus tegema, peaksid astuma läbi lähimast autoregistribüroost ja võtma sõidukid arvelt maha.
Sõidukiomanik peab arvestama sellega, et sõidukimaks kohaliku maksuna võib hakata kehtima juba aastast 2000. Sõidukimaksu tuleb tasuda vaatamata sellele, kas sõidukit kasutatakse või on ta hoopis hävinud.
Suur on juhilubade taotlejate arv. Nii sooritati eelmisel aastal 76 064 teooria- ja sõidueksamit, mis on mõne tuhande võrra rohkem kui 1997. aastal. Selle hulgas on ka nn ekspertiisieksamid, mida sooritavad juhid, kes peavad pärast rikkumist lubade tagasitaotlemisel oma liikluseeskirjade tundmist tõestama.
Omaette seltskonna moodustavad kliendid, kellele autoregistrikeskus peab väljastama uue dokumendi kas varastatu, hävinu või kaotatu asemele. Nii anti eelmisel aastal välja 6120 uut sõiduki registreerimistunnistust ja 3023 uut juhiluba. Seega varastatati, kaotatati või hävis eelmise aasta igal kalendripäeval Eestis keskmiselt kaheksa juhiluba.
Autor: Teo Saimre