Rahanappus ei pane veel kokku hoidma
Kui majandusministeeriumis ja rahandusministeeriumis pole seni kokkuhoiu peale veel tõsiselt mõeldud, siis näiteks keskkonnaministeeriumis on terve pakett konkreetseid kokkuhoiumeetmeid juba kasutusele võetud.
Majandusministeeriumi pressiesindaja Inga Lill ütles, et nemad elavad praegu vanaviisi ja enne kui rahandusministeeriumist ei tule korraldust kokku hoida, ei plaanita mingeid muutusi.
Rahandusministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Aili Ohlau ütles, et ministeerium ootab ära kolme kuu maksulaekumised ja alles siis otsustab, kuidas hakata kulutusi oma asutuses kärpima. «Põhimõtteliselt oleme meie need, kes peavad ka teistele asutustele kokkuhoiuks märgukirja saatma,» tunnistas Ohlau.
Tolliametis on avaldunud tänavune kulutuste kokkuhoid selles, et piiripunktide juurest ei veetud lund minema, vaid lükati teeserva kokku, rääkis tolliameti finants-ja haldusosakonna juhataja Riina Vaikla.
Vaesemad ministeeriumid püüavad praegu kokku hoida.
Kultuuriministeeriumi kantsler Urmas Sõgel ütles, et kuna neil niigi kärbiti sellel aastal transpordi- ja halduskulu 23%, siis vähemaga enam kuidagi ei saa. «Meie ettepanek kokkuhoiuks on see, et laske vähemalt sellega edasi elada,» lausus Sõgel. Pidusid asutuse raha eest sel aastal oodata pole, möödunud aasta viimane pidu oli töötajate osamaksuga.
Põllumajandusministeeriumis ei ole pressiesindaja Kai Marani sõnul kulutuste kokkuhoiuks kriisiprogrammi koostatud. Maranile meenus eelmisel sügisel ühel koosolekul kõlanud etteheide, et WCdes kulutatakse käterätipaberit liiga palju.
Sotsiaalministeeriumis kärbiti hiljuti mobiiltelefonilt kõnelemise limiiti 100 krooni võrra. Osalt kontoritelefonidelt ei saa alates veebruarist enam kõnesid mobiiltelefonile võtta.
Siseministeeriumi pressiesindaja Anu Vahtra sõnul ei ole neil praegu vajadust maja-siseseid kulusid kärpida, pealegi pole majanduskulud sel aastal kasvanud. Siiski vähendati mobiilkõnede hüvitust jaanuaris 1000 krooni pealt 800 krooni peale.
Keskkonnaministeeriumis on üldosakonna juhataja Kalju Kuke sõnul sel aastal nii palju kokku hoitud, et lihtsam on küsida, kust ei hoita kokku. Lähetuskuludelt Euroopa Liidu maadesse ei hoita kokku, küll aga Eesti-sisestelt komandeeringutelt, vastas Kukk ise.
Keskkonnaministeeriumi juhid ei saa tema sõnul enam lennukit oodata lennujaama VIP-ruumis, vaid peavad leppima tavalise ootesaaliga.
Ametiauto kulunorme on vähendatud kaks korda. Ühe auto peale kulub seal aastas keskmiselt 20 000 krooni, sinna sisse on arvatud ülevaatus, bensiin, tehniline hooldus jm, jätkas Kukk.
Mobiiltelefonide kasutamise kohta sõnas ta, et aprilli alguses vaadatakse kulud üle ja vähendatakse kinnimakstava kõneaja limiiti. Seni on mobiiliga kõnelemise limiit sõltuvalt ametikohast 100--300 krooni.
Ametilõunate raha on keskkonnaministeeriumis sel aastal 35 000 kroonilt langenud 25 000 krooni peale. Esinduskuludeks on raha vaid 8000 krooni, see on kaks korda vähem kui eelmisel aastal.
Keskkonnainspektsiooni peadirektor Heiki Nurmsalu sõnul on ta alluvaid hoiatanud, et kui nad räägivad mobiiltelefoniga üle limiidi, võetakse neilt aparaat seniks käest, kuni tekib jälle õigus uuele limiidile. Seni pole Nurmsalul olnud põhjust ähvardust täide viia, pealegi oleks ta oma sõnutsi ise esimene. Keskkonnainspektoritel on mobiiliga kõnelemise limiit 500 krooni koos kuumaksuga.
Riigikontrolli tuli üldteenistuse juhtimise peale kaks kuud tagasi tööle turvafirma ESC tegevdirektor Andres Noormägi, kes alles kohaneb riigitöö eripäraga. «Teisiti asi ei parane, kui ei tule siia erasektorist inimesi, kellel on omanikutunne vere sees,» kurdab Noormägi. «Ressursid kokkuhoiuks on piiramatud, iga idee on teretulnud.»
Näiteks taheti riigikontrollis osta faksiaparaat, mille hind oli 17 000--18 000 krooni. «Fakse saab saata ka modemi kaudu, see läheb maksma vaid 1000 krooni,» kirjeldas Noormägi oma lahendust.
Suures osas ministeeriumides pole sõlmitud töötajatega materiaalse vastutuse lepingut, mistõttu halduskuludele tuleb lisada omavastutuse summad, mis erafirmades on tavaliselt töötajate kanda.
Siseministeeriumi pressiesindaja Anu Vahtra ütles, et autod on kindlustusseltsis kindlustatud ja seepärast pole omavastutust vaja. Sellegipoolest tuleb avarii puhul süüdlasel osa remondikulust ise kinni maksta. Kui ametiautot kasutav inimene seda ei tee, siis järelikult maksab riigiasutus ise.
Riigikontrollis on autojuhtidega sõlmitud materiaalse vastutuse leping. Kas sellised lepingud kehtivad ka mobiiltelefonide kohta, ei osanud üldteenistuse juhataja Andres Noormägi öelda.
Tolliameti osakonnajuhataja Riina Vaikla märkis, et neil on materiaalse vastutuse lepingud väljatöötamisel.
Keskkonnaministeeriumis on sellest aastast värskelt sisse viidud personaalsed omavastutuse lepingud, varem lasus vastutus osakonna juhil.
Sotsiaalministeeriumis on pressiesindaja Marika Tuusi sõnul samuti sisseviimisel osakonnajuhtide materiaalne vastutus.
«Osakonna juhataja hakkab vastutama oma osakonnas oleva materiaalse vara eest,» täpsustas pressiesindaja. Kas see vastutus on rahaline ja kui suur, ei osanud Tuus öelda.