25 märts 1999

Kas toetate NATO sõjalist sekkumist?

Inimlikust aspektist leian, et see oli õige, teised meetodid olid juba läbi käidud ja Jugoslaavia president Slobodan Milosevic ei tahtnud painduda. Teine aspekt puudutab rahvusvahelist õigust. NATO-l otsest rahvusvahelist mandaati sõjategevuse alustamiseks ei olnud. Kui vastan kui turismifirma juht, siis on areng negatiivne. Serblasi on juba üle maailma kutsutud üles võitlema agressorite vastu.

Et konflikt väljuks Jugoslaavia piiridest, peaks NATO-l olema vastas mõni teine jõud, kes konflikti väljaspool suudab üleval pidada. Kui Venemaast rääkida, siis ei usu, et see oleks väga Venemaa huvides.

Teine suur jõud on Hiina, aga ma ei näe seda rinnet, kus Hiina võiks oma jõudu rakendada.

Rahulik asjaajamine oleks olnud õigem. See rünnak ei olnud paratamatu ja läbirääkimiste laua taga oleks olnud võimalik leida konfliktile mingit lahendust. USA ja Venemaa oleks pidanud konflikti osapooli läbirääkimistel rohkem mõjutama ja mitte kasutama ähvardusena ainult pomme.

Praegu on raske öelda, kuidas konflikt areneb. Serblastel on teisest maailmasõjast hea partisanivõitluse kogemus ja vaevalt, et nad on viletsamad kui vietnamlased. Parlament ja rahvas on olnud NATO vägede sissetuleku vastu ja õhurünnakud muudavad neid veelgi ühtsemaks.

See on raske küsimus, kas agressiooni toetatakse või mitte. Arvan, et maailma poliitikale mõjub see kindlasti. Kõik oleneb muidugi sellest, et kui tõsiselt seda konflikti võetakse. Olen aru saanud, et maailm seda eriti tõsiselt ei võtnud, ma kartsin hullemat. Maailmaturgudel mingisugust paanikat ei ole tekkinud ja turud võtsid rünnaku vastu üllatavalt rahulikult.

Oluline on, mis edasi saab. Mina ise hoian hinge kinni, et see konflikt ei laieneks. Kui on militaarse mõtlemisega inimesi, kellel on adekvaatne maailmataju kadunud, siis võivad nad päris palju kurja teha. Kriisikolde sellisel teel jahutamine on küllalt ameerikalik. Kindlasti oli see millekski vajalik, näiteks sõjatehnika katsetamiseks. See võib olla ka Venemaa jõu testimine, kuidas ta sellisele radikaalsele ja jultunud sammule reageerib.

Rünnak jäi hiljaks. Me ei tea, millega see lõpeb, aga arvan, et kui rünnak oleks toimunud varem, siis oleks saanud hakkama väiksemate ohvritega.

Oleme transiidiga tegelev firma, ei oska arvata, millised on Venemaa reaktsioonid. Arvatakse küll, et Venemaa ei sekku, aga kui ta peaks ikkagi alustama selles osas aktiivset tegevust, siis võetakse ka Venemaa vastu kasutusele majanduslikud meetmed.

Kui arvestada ka Valgevene tegurit, siis võib kellelgi tekkida mingisugune huvisfääride laiendamise ja ümberjagamise mõte. Minu arvates oli Jugoslaavia presidendi Milosevici tegevus väga selgelt Venemaa poolt ette ära kindlustatud.

Võib-olla seondub see ka NATO laienemisega. Venemaa tõenäoliselt ei ole leppinud nende mõjusfääride ümberjagamisega ja tahab ilmselt kuskilt midagi tagasi saada.

Hetkel kuum