Statistika järgi tööstustoodangu müük langes

Teisipäeval (23.03) teatas statistikaamet, et tööstusettevõtted müüsid 1999. aasta kahe kuuga üle 13% vähem toodangut kui 1998. aastal samal ajal. Juba kolmapäevases Äripäevas vaidlustasid arvutitootjad need andmed.

Ühelt poolt näitab nii kiire reageerimine, et riiklikku statistikat jälgitakse ja ta võidab juurde kasutajaid. Mõned aastad tagasi oli selline käitumine küllalt haruldane.

Teisalt tundub, et ettevõtjad ei oska veel hinnata riikliku statistika tähendust ja kasutusvaldkondi. Teades vaid oma ettevõtte või paremal juhul ka mõne konkurendi müügitulemusi, ei saa veel hinnata tööstusharu kui terviku olukorda.

Siin saabki appi tulla riiklik statistika, mis rahvusvaheliselt tunnustatud metoodikat kasutades teeb üldistuse, mis omakorda aitab ettevõtjal end suhtestada tegevusala kui tervikuga.

Statistikaamet jälgib tähelepanelikult kõiki avalikke vastukajasid ja on tänulik kõigi tähelepanekute ja märkuste eest ning kontrollib pidevalt oma arvutusi. Saatuse tahtel selgus seekordsel andmete kontrollimisel (juba enne eespool mainitud artikli ilmumist), et statistikaameti arvutustes oligi viga. Kontorimasina- ja arvutitööstuse toodangu müük ei vähenenud 1999. aasta veebruaris võrreldes eelmise aasta veebruariga mitte 72%, vaid ainult 40% ja võrreldes selle aasta jaanuariga suurenes müük veebruaris 3%.

Et kontorimasina- ja arvutitööstuse toodangu müük moodustab tööstustoodangu müügist alla 1%, siis ei mõjuta muudatus seda tegevusala puudutavates andmetes tööstuse tulemust tervikuna. Nii näitab riiklik statistika endiselt, et 1999. a kahe kuuga müüsid tööstusettevõtted üle 13% vähem toodangut kui 1998. aasta samal ajavahemikul.

Ka Andres Reimeri artiklisse on sattunud eksitav viga. Artiklis on raadioaparatuuri jms tööstuse toodangu müügi muutuse asemel kirjas hoopis meditsiini- jt täppisinstrumentide tööstuse toodangu müügi muutus. Ilmselt on tal statistikaameti teisipäevase pressiteate tsiteerimisel kõrvuti olevad read lihtsalt vahetusse läinud.