Maksuvõlglast ähvardab vangla

ASi Inf asutasid viis tudengit 1992. aastal, kuid ettevõtte äriasjad sujusid järjest kehvemini, kuni saabus pankrot. Maksuvõla avastas ja avalduse juhatuse esimehe kohta kriminaalasja algatamiseks tegi pankrotihaldur.

Praegu ühe teise arvutifirma projektijuhina töötava Andrese advokaat on süüdimõistva kohtuotsuse edasi kaevanud. Andrese süütuse peamine argument on see, et ehkki politsei peab teda Infi juhatuse esimeheks, pole ühtegi dokumenti, mis seda kinnitaks.

29aastase Andrese sõnul ei tekkinud maksuvõlg riigile kuritahtlikult. «Kui üldse, peaksid vastutama kõik juhatuse liikmed, mitte ainult mina,» nentis ta. Teistele juhatuse liikmetele ei ole aga politsei süüdistust esitanud.

Andres ei taha oma loost avalikult rääkida eelkõige uue töökoha pärast, millele see lugu võiks halba varjundit heita. Ta on abielus, kahe lapse isa, varem kriminaalkorras karistamata.

«Ma ei tunneta veel, et see kohtuasi kuidagi mu elu mõjutaks,» ütles ta eile. Andres pole seetõttu oma isiklikku vara perekonnaliikmete nimele kirjutanud ja ennast varatuks teinud, vaid on valmis süüdimõistva otsuse korral raha ära maksma. «Võiksin selleks kasvõi laenu võtta mõneks aastaks. Kuid ausalt öeldes ma usun, et nii kaugele see asi ei lähe, et ma süüdi jään,» lootis ta.

Maksuameti juriidilise osakonna juhataja Vahur Kivistiku sõnul on Andrese juhtum tüüpiline selles mõttes, et firmajuht mõtleb tavaliselt, et ei vastuta oma varaga ettevõttes toimepandu eest. «Kui on tegemist kriminaalkuriteoga, pööratakse nõue juhataja vastu. Firma omanikud vastutavad ainult endale kuuluva kapitali ulatuses, juhul kui nad pole kuritegu ise toime pannud,» selgitas Kivistik.

Tartu ringkonnakohus mõistis eile ASi Cairees juhatuse esimehelt Erki Jõelalt välja 2,5 mln krooni käibemaksuvõla intresse. Varem mõisteti temalt välja 1,5 mln krooni maksuvõlga. Koos 4 mln krooni tasumise kohustusega sai Jõela kolmeaastase vabadusekaotuse tingimisi kolmeaastase katseajaga.

Erki Jõela advokaat lubas eile, et kohtuotsus kaevatakse edasi ja tema enne riigikohtu otsust asja kommenteerida ei saa.

Maksuamet teeb aastas politseile umbes 150 avaldust maksukuritegude kohta. Politsei algatas eelmisel aastal kriminaalkoodeksi maksukuriteo paragrahvi põhjal 126 kriminaalasja, mis peaksid sellel või järgmisel aastal kohtusse jõudma.

Kohus on tänavu mõistnud maksukuriteos tingimisi vabadusekaotuse mitmele ja viimastel aastatel kümmekonnale ettevõtte juhile, kellest osa on süüdistuse saanud üksnes ametikoha tõttu. Kriminaalkorras süüdimõistmiseks piisab suhteliselt väikesest maksuvõlast.

Vanglate ameti peadirektori asetäitja Valeri Kravetsi sõnul pole veel ühegi firma juhatuse esimeest maksukuriteo pärast trellide taha pandud. «Kui me räägime, mis maksukuriteod riigile kahju toovad, siis peaks keegi ikkagi esimene olema,» sõnas ta.

Ehkki vangi pole maksuvõla pärast veel ükski firmajuht läinud, paneb tingimisi karistus pitseri inimese edasisele elule.

Tingimisi karistatu ei tohi karistuse kandmise ajal sooritada ühtegi uut kuritegu või haldusõigusrikkumist. Seega isegi autoga kiiruse ületamine võiks tingimisi karistuse pöörata tegelikuks vabadusekaotuseks. Kivistiku sõnul kohus nii range ei ole ja arvestatakse haldusõigusrikkumise mitteohtlikkust.

Andres lausus, et ta suudaks kolm aastat rikkumisteta elada küll. Kui aga tõesti kiiruse ületamine tema võimaliku tingimisi karistuse vanglakaristuseks pööraks, on ta oma sõnul nõus sinna minema.