Sakslased närivad Kalevi Bitteri kallal

Saksa shokolaadivabrikut Alfred Ritterit esindav patendivolinik Heinu Koitel on veendunud, et Ritteri kohtukulud on firmasaladus, lisades, et need eriti suured ei olnud.

Kaubamärgivaidlus Eestis ei ole Ritterile esimene protsess, ajakirja European Trade Mark Reportsi 1997. a veebruarinumbris on näha, et Ritter kaotas Taanis kohtuvaidluse ja pidi teisele poolele maksma kahjutasu üle 240 000 Eesti krooni. Ritter ei saanud ainuõigust shokolaaditahvlite neljakandilisele kujule.

Eesti tarbijale on Bitteri shokolaad juba 1993. aastast tuttav, Ritteri maiustused tulid turule kaks aastat hiljem, kusjuures levi hoogustus alles eelmise aasta keskel, kui AS Interaltus sellega tegelema hakkas. Hulgifirma turundusjuht Erki Kõrge ütleb, et viimase aastaga on Ritter Spordi käive kasvanud ligi kümme korda, ulatudes sadadesse tuhandetesse kroonidesse kuus.

Esimest korda väljendas Alfred Ritter rahulolematust Kalevi shokolaadi Bitter nime suhtes 1996. a juulis. Ritter esitas majandusministeeriumi tööstusomandi apellatsioonikomisjonile kaebuse, milles palus tühistada kaubamärgi Bitter registreerimine, sest see on äravahetemisi sarnane varem registreeritud kaubamärgiga Ritter. 1998. a veebruaris rahuldas apellatsioonikomisjon Ritteri kaebuse.

Kolm kuud hiljem vaidlustas Kalev apellatsioonikomisjoni otsuse halduskohtus, paludes see seadusevastaseks tunnistada. Kalevi väitel erinevad kaubamärgid teineteisest kujunduse, kirjapildi, häälduse ja tähenduse poolest.

Kuna halduskohus leidis 1998. aasta novembris, et apellatsioonikomisjoni otsus on seadusevastane, pandi apellatsioonikomisjonile ette asi uuesti läbi vaadata. Apellatsioonikomisjon vaidlustas selle otsuse ringkonnakohtus, kuid kaebus jäi 5. aprilli otsusega rahuldamata.

Ritter kaalub nüüd edasikaebamise võimalust.