Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Maksuvaba riik varjab lukskaatri omanikku

    ASi Pressinvest juhatuse esimees Margus Mets pole oma firmale kuuluvat kaatrit välismaale registreerinud. Kaater on vana ja tema väärtus on võrdne hea sõiduauto omaga. Metsa sõnul ei ole mõtet hakata vähem kui pool miljonit krooni maksvat kaatrit registreerima maksuvabas piirkonnas. Odava kaatri registreerimiskulud on suhteliselt kõrged.
    Ka kallimate ja suuremate kaatrite puhul pole rahalist kokkuhoidu. Veeteedeameti laevaregistri osakonna juhataja Ants Läänesaare kinnitusel on Eesti käibemaksuseaduse kohaselt üle üheksameetrised veesõidukid käibemaksuvabad. Ka registrimaks on väikelaevadel (pikkus alla 12 meetri) vaid 300 krooni ja suurematel laevadel 2000 krooni.
    Pirita paadipoe IMK Marine omanik Koit Ann lubab endale kuuluvaid ja oma müüdavaid kaatreid varsti siiski hakata kandma välismaa laevaregistritesse. Eesti registrisse kandmine on muutunud bürokraatlikuks. Registrisse kantavat veesõidukit peab mitu korda näitamas käima ning sõidukil peab olema tehtud tehnoülevaatus. «Kui järgida kõiki varustuse nõudmisi, mis kaatril peab kaasas olema, tuleks võtta järelkäru,» kurdab Koit Ann.
    Kui keegi ostab paar miljonit krooni maksva kaatri, ei ole tal tavaliselt selleks kasutada avalikku valget raha, mille eest on Eesti riigis makstud kõik tulumaksud. Üldjuhul on see raha offshore-firma nimel. Ka laev registreeritakse offshore-firma nimele ja laeva ostja saab laeva kasutamiseks firmalt volituse. Sellist skeemi kasutades ei saa maksuamet kaatri ostjat süüdistada, et inimene on oma tulu varjanud, kuna pole võimalik tõestada, kellele offshore-firma kuulub. Registreerime taoliselt aastas 5--10 lõbusõidukaatrit.
    Kaatrite ja jahtide registreerimisega maksuvabades piirkondades ei oska ma mingeid erilisi probleeme näha. Inimene moodustab maksuvabas piirkonnas offshore-firma ning on selle firma kaudu kaatri omanik. Ei usu, et sadamates tulenevalt kaatri registreerimise kohast mingeid probleeme tekib.
    Laevade osas on olukord teistmoodi, sest laevad on kommertsalused, mis omavad teenistust. Probleeme võib tekkida rahvusvahelise transpordiametiühingute liiduga (ITF).
  • Hetkel kuum
Avo Blankin: Saaremaa püsiühendus ja Rail Baltic võiks olla kaks ühes projekt
Eesti riik vajab infrastruktuuri arenguks visiooniga arhitekti-teenistust, ehitajad killustikku, saarlased aga püsiühendust, kirjutab pensionär Avo Blankin arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti riik vajab infrastruktuuri arenguks visiooniga arhitekti-teenistust, ehitajad killustikku, saarlased aga püsiühendust, kirjutab pensionär Avo Blankin arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
USA aktsiaturg lõpetas jaanuari kasumiga
Wall Street lõpetas tugeva jaanuari suurema kasumiga. Nüüd paljud investorid loodavad, et Föderaalreserv võtab vastu otsuse tõsta mõneks ajaks viimast korda intressimäära.
Wall Street lõpetas tugeva jaanuari suurema kasumiga. Nüüd paljud investorid loodavad, et Föderaalreserv võtab vastu otsuse tõsta mõneks ajaks viimast korda intressimäära.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Coop Eesti uus juht vihjas, et kauplustekett on ostulainel
Eesti suurim jaekaubanduskett Coop Eesti, millele kuulub praegu ligi veerand turuosast, ihkab veelgi kasvada. Konkurendid, kes on täna vaevas ja tunnevad, et turgu ise võtta ei jõua, võivad minna Coopi jutule, rääkis ettevõtte peatne juht Rainer Rohtla.
Eesti suurim jaekaubanduskett Coop Eesti, millele kuulub praegu ligi veerand turuosast, ihkab veelgi kasvada. Konkurendid, kes on täna vaevas ja tunnevad, et turgu ise võtta ei jõua, võivad minna Coopi jutule, rääkis ettevõtte peatne juht Rainer Rohtla.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Kaitsepiirangud ei lase Ida-Virumaal omavalitsuste hooneid renoveerida
Venemaa naabruse tõttu ei saa Ida-Virumaal ehitada ei tuule- ega päikeseparke, aga liginullenergiahoonete jaoks võiks vaja minna vähemalt üht kahest.
Venemaa naabruse tõttu ei saa Ida-Virumaal ehitada ei tuule- ega päikeseparke, aga liginullenergiahoonete jaoks võiks vaja minna vähemalt üht kahest.

Olulisemad uudised

Nulliring: palk tõuseb, aga poodi see raha ei jõua
Aasta lõpus vabalangusse läinud jaekaubanduse võiks tänavu päästa kosuv ostujõud, mida toidab palgatõus, kui laenukulud seda nulli ei sööks.
Aasta lõpus vabalangusse läinud jaekaubanduse võiks tänavu päästa kosuv ostujõud, mida toidab palgatõus, kui laenukulud seda nulli ei sööks.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.