• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 27.04.99, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Maksuvaba riik varjab lukskaatri omanikku

ASi Pressinvest juhatuse esimees Margus Mets pole oma firmale kuuluvat kaatrit välismaale registreerinud. Kaater on vana ja tema väärtus on võrdne hea sõiduauto omaga. Metsa sõnul ei ole mõtet hakata vähem kui pool miljonit krooni maksvat kaatrit registreerima maksuvabas piirkonnas. Odava kaatri registreerimiskulud on suhteliselt kõrged.
Ka kallimate ja suuremate kaatrite puhul pole rahalist kokkuhoidu. Veeteedeameti laevaregistri osakonna juhataja Ants Läänesaare kinnitusel on Eesti käibemaksuseaduse kohaselt üle üheksameetrised veesõidukid käibemaksuvabad. Ka registrimaks on väikelaevadel (pikkus alla 12 meetri) vaid 300 krooni ja suurematel laevadel 2000 krooni.
Pirita paadipoe IMK Marine omanik Koit Ann lubab endale kuuluvaid ja oma müüdavaid kaatreid varsti siiski hakata kandma välismaa laevaregistritesse. Eesti registrisse kandmine on muutunud bürokraatlikuks. Registrisse kantavat veesõidukit peab mitu korda näitamas käima ning sõidukil peab olema tehtud tehnoülevaatus. «Kui järgida kõiki varustuse nõudmisi, mis kaatril peab kaasas olema, tuleks võtta järelkäru,» kurdab Koit Ann.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kui keegi ostab paar miljonit krooni maksva kaatri, ei ole tal tavaliselt selleks kasutada avalikku valget raha, mille eest on Eesti riigis makstud kõik tulumaksud. Üldjuhul on see raha offshore-firma nimel. Ka laev registreeritakse offshore-firma nimele ja laeva ostja saab laeva kasutamiseks firmalt volituse. Sellist skeemi kasutades ei saa maksuamet kaatri ostjat süüdistada, et inimene on oma tulu varjanud, kuna pole võimalik tõestada, kellele offshore-firma kuulub. Registreerime taoliselt aastas 5--10 lõbusõidukaatrit.
Kaatrite ja jahtide registreerimisega maksuvabades piirkondades ei oska ma mingeid erilisi probleeme näha. Inimene moodustab maksuvabas piirkonnas offshore-firma ning on selle firma kaudu kaatri omanik. Ei usu, et sadamates tulenevalt kaatri registreerimise kohast mingeid probleeme tekib.
Laevade osas on olukord teistmoodi, sest laevad on kommertsalused, mis omavad teenistust. Probleeme võib tekkida rahvusvahelise transpordiametiühingute liiduga (ITF).

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 10 p 18 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele