Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Euroopa keskpank soostub euro käibelevõtmisega Eestis
Eesti Panga eilsel teaduskonverentsil esinenud Noyer lausus, et Eesti peaks siiski pürgima Euroopa rahaliidu (EMU) liikmeks, kuid euro varasemale tehnilisele kasutuselevõtule ei näe ta mullu juunis asutatud Euroopa keskpanga poolt takistusi.
EMU liikmeks saamise eeltingimus on liitumine ELiga. Euro kasutuselevõtuks tuleks Eestil loobuda valuutakomitee süsteemist.
Eesti Panga president Vahur Kraft lausus, et võib küll arutleda euro kiire kasutuselevõtu üle enne rahaliiduga ühinemist, kuid kindlasti ei ole see imerohi, mis vabastaks Eestit vajadusest kujundada asjakohast majanduspoliitikat.
Eestiga sarnase valuutakomitee süsteemiga Argentina loobus rahvuslikust valuutast ja võttis kasutusele USA dollari.
Sarnaselt dollariseerumisega näevad nii mitmedki analüütikud euro kasutuselevõtus lahendusi majandus- ja rahandusprobleemidele.
Peaminister Mart Laar toonitas konverentsil oma lõppsõnas, et Eesti vaieldamatu eesmärk on võimalikult kiire ühinemine EMUga.
Eile Estonia kontserdisaalis toimunud Eesti Panga 80. aastapäevale pühendatud teaduskonverentsil osalejad olid ühel nõul, et keskpank peab säilitama sõltumatuse poliitilisest ja täitevvõimust, tagamaks pikema perspektiivi oma otsuste langetamisel. Svenska Enskilda Bankeni (SEB) presidendi nõunik Bengt Dennis lausus, et keskpanga ja valitsuse vahelised pinged on tihti tõsised ja põhjustatud võimuvõitlusest.
Hageni ülikooli professor Helmut Wagner lausus, et enamikus üleminekumajandusega riikides on keskpankadel juriidiline, mitte tegelik iseseisvus. Ainult juriidilise iseseisvuse korral ei saa keskpank aktiivselt ja efektiivselt sekkuda majanduskeskkonna kujundamisse ning sõltutakse valitsuse otsustest, märkis Wagner. Poliitikutel on ebaõnnestumistes seevastu alati võimalik patuoinaks teha keskpank, lisas ta.