Eurotunneli aktsia on sel aastal tõusnud 32%. Ehkki eelmise aasta majandustulemused on rõõmustavad, vaevab firmat 197 miljardi krooni suurune võlg, mille maksmine toob firmale kahjumit veel palju aastaid.

Kuu aega tagasi valisid ajakirjanikud ja ehitustööstuse esindajad tunneli Panama kanali ja Egiptuse Assuani paisu kõrval selle sajandi väljapaistvamate ehitiste hulka. Nüüd on hakanud Eurotunnel siis ka majanduslikult järje peale saama.

Möödunud aastal läbis Prantsusmaa ja Inglismaa vahelise tunneli 20 miljonit inimest, 3,4 miljonit autot ja 11 miljonit tonni veoseid. Doveri ja Calais' vahelises liikluses kasutas Eurotunnelit 52% autodest, 39% bussidest ja 37% veoautodest ning nende osakaal kasvab järjepidevalt.

Tohutu võla intressikoorem oli eelmisel aastal 9,19 mld Eesti krooni. Kuid tunneli käive tõi samal ajal juba kasumit 4,37 mld krooni. See ületas kaugelt prognoose, kuna 1998. a kasum oli ainult 1,52 mld krooni. Selle aasta Eurotunneli kasumit vähendab 1. juulist kaotatav maksuvaba kaubanduse lõpetamise ELis. Nii Inglise kui Prantsuse poolele ehitatud suured maksuvaba müügi keskused andsid mullu umbes 30% Eurotunneli kogutuludest.

Eurotunnel kavatseb maksuvaba müügi tulude kaotamise kompenseerida rongipileti hindade tõstmisega. Eurotunneli juhatuse esimees Patrick Ponsolle väidab, et piletihinnad on laevafirmadega peetava hinnasõja tõttu praegu 40% madalamad kui 1994. aastal. Seetõttu ta ei usu, et piletihinnatõus oluliselt sõitjate arvu vähendaks.

Eurotunnelil on Prantsuse ja Suurbritannia valitsuselt kontsessioon majandada tunnelit aastani 2086. Firma loodab tunneli täisvõimsuse saavutada umbes aastaks 2025. Tõelisse kasumisse jõudmine võtab aga veel hulk aega. Eurotunneli aktsiatest kuulub eraisikutele 48% ja pankadele 26%, kes omandasid need laenude katteks.

Autor: ÄP