Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kas riik peaks rahastama Eesti tooteid tutvustavaid kampaaniaid?
Arvan küll, et see on positiivne, kui riik aitab Eesti tooteid reklaamivale ja tarbima kutsuvale tutvustamisele kaasa ning osaleb selliste turustus- ja reklaamikampaaniate finantseerimisel.
Seni on riigi osa olnud tagasihoidlik ja suuremalt jaolt on neid kampaaniaid rahastanud ettevõtteid ühendavad organisatsioonid. Minu teada on riik põllumajanduskoja kaudu ühte taolist kampaaniat finantseerinud, kuid see on ka kõik. Teisi analoogseid kampaaniaid, nagu «Hea Eesti toode», on rahastanud eraettevõtjad.
Eestimaiste kaupade tutvustamise näol oleks tegemist riigipoolse investeeringuga.
Mida rohkem eestlased tarbivad Eestis toodetud kaupa, seda paremini läheb kohalikel tootjatel. Paraneb tööhõive ja riigi maksutulud suurenevad. Sellistes kampaaniates osalemine ei oleks riigi poolt vaadatuna raha maha viskamine, vaid sellest saaksid kasu riik, tarbijad ja tootjad.
Kui sellisteks asjadeks hakatakse kulutama riigi raha, siis tekib kohe ka jagamise küsimus. Ja kui kuskil hakkavad ametnikud midagi jagama, tekib kohe ka korruptsiooni probleem.
Sellepärast arvan, et riik ei peaks kampaaniate rahastamises osalema, vaid peaks looma ettevõtjatele soodsa keskkonna, näiteks kaotades kiiresti ettevõtte tulumaksu. Sellisel juhul sõltub ettevõtte edukus juba ettevõtja aktiivsusest, mitte konkreetsest ametnikust.
Meie ettevõte on suunatud ekspordile ja ma olen jälginud, kuidas makstakse eksporditoetusi. Nende toetuste kasutegur on puhas null. Ettevõtjatele oleks kõige kasulikum, kui erinevaid riiklike toetusi jagavad organisatsioonid likvideeritakse. Juba see, et avaliku sektori kulutused moodustavad sisemajanduse kogutoodangust 42%, näitab, et mingite kampaaniate rahastamisega ei peaks riik tegelema.
Loosung «Eelista eestimaist» on hea loosung ja ma ise ka tarbijana jälgin seda, kas tegemist on eestimaise tootega. Põhjus ei ole aga niivõrd loosungis kui selles, et tarbijana on minule tähtis toote kvaliteet. Kui kvaliteet on halb, siis ei aita ka loosung. See aeg, kui me põhiliselt loosungitega mängisime, on tänaseks juba möödas.