Baltimaades langus läbi

«Mitmed tegurid näitavad, et pärast 1998. aasta 4--5protsendilist SKT kasvu kujuneb 1999. aastast Eesti, Läti ja Leedu konjunktuuritsükli halvim aasta umbes 2,3protsendilise kasvuga, kusjuures Eestis valitseb stagnatsioonirisk,» kirjutab SEB oma ülevaates.

Panga hinnangul peatab languse välisinvestorite tugev usk Balti riikidesse. Välismaised otseinvesteeringud on jätkunud ning intressid alanenud pärast seda, kui need läinud sügisel ülemaailmse finantskriisi tõttu järsult üles läksid.

Samas kirjutab SEB, et panga suhteliselt optimistliku prognoosi täitumine eeldab languse peatumist Venemaa majanduses ning Lääne-Euroopa majanduskonjunktuuri tõusu. Eestile on eriti oluline Soome käekäik.

Ka sõjategevus Kosovos peaks lõppema enne, kui see hakkab pärssima Vene ja Ida-Euroopa majanduskasvu.

Veel kirjutab pank, et Balti riikide pangad ei tohiks jätkata samas tempos laenude väljastamist.

SEB ei pea tõenäoliseks Eesti ja Läti valuuta devalveerimist, sest soovides pääseda Euroopa Liitu püütakse mõlemas riigis täita Euroopa ühisrahaga liitumise tingimusi. Samuti on Eestis jooksevkonto defitsiit oluliselt vähenenud.

Leedule ennustab pank liti devalveerimist 10--20 protsendi võrra. Leedut tabas Venemaa kriis kõige raskemalt ning kolmest Balti riigist on just Leedul kõige suurem jooksevkonto puudujääk.

SEB ei usu, et valitsus suudaks devalveerimise kiusatusele vastu seista.

Autor: ÄP

Hetkel kuum