Valitsuse eelnõu kohaselt kavatseb riik laenata Euroopa Investeerimispangalt tee-ehituseks 234 miljonit krooni tagasimakse tähtajaga 18 aastat. Ülejäänu katab riik esialgu eelarvest, kuid taotleb tagastamatut abi Euroopa fondidest. Selleks peab riik omafinantseerima vähemalt 25% ehk 100 mln krooni. Kogu maanteeprojekti maksumus on 673 miljonit krooni.

Eesti taotleb teede ehituseks raha Euroopa Liidu infrastruktuuri fondi ISPA ja teiste fondide kaudu. Seni on Eesti saanud Euroopa fondidelt abi kuni 470 miljoni krooni eest aastas, järgmisel aastal abiraha kahekordistub.

Euroopa Investeerimispangast võetava laenu tagasimaksmisel tuleb esimese viie aasta jooksul tasuda vaid laenuintresse, mis on praegu umbes 6 protsenti aastas.

Rahandusministeeriumi välislaenude ja välisabi osakonna juhataja Agate Dalton ütles, et Euroopa pangad on huvitatud kümne peamise Euroopa transiittee hulka kuuluva Via Baltica kordategemisest, mistõttu on tegemist väga odava laenuga. «Tavaliselt ei soostu pangad isegi lühiajaliste laenude puhul nii soodsa intressiga,» lausus Dalton.

Maanteeprojekti raames on kavas uuendada 93 kilomeetrit Tallinna--Ikla maantee asfaltkatet, rekonstrueerida 15 kilomeetrit neljarealist ja 93 kilomeetrit kaherealist sõiduteed Tallinna--Narva maanteel. Samuti soovib maanteeamet uuendada ja ehitada välja Pärnu ja Jõhvi linna ümbersõiduteed ning rekonstrueerida Pärnu jõe sild. Projekt võtab aega kolm aastat.

Riigikogu majanduskomisjoni esimees Andres Lipstok ütles, et teede renoveerimine viib Eesti riigimaanteed Euroopa Liidu infrastruktuuriga samale tasemele. Praegu on tema sõnul suureks probleemiks riigimaanteede ebapiisav läbilaskevõime. Lipstoki sõnul hakatakse kolmandat suuremat magistraali, Tallinna--Tartu kiirteed ehitama 2001. aastal. Praegu käib töö kiirtee projekti kallal.

Rahvusvaheliste bussivedudega tegeleva MootorReisi ASi juhatuse esimees Hugo Osula ütles, et kõik kolm Eesti transiitteed on kehvas seisus, eriti ohtlikud on Jõhvist Narva poole ja Pärnust Iklasse suunduvad teelõigud. «Riik võib teede kordategemiseks laenu võtta, kuid küsitav on, kas riik suudab tagada maanteede pideva hoolde,» sõnas Osula.

Maanteede ühe kilomeetri tavahoole maksab kuni 30 000 krooni aastas. Enam kui 16 000 kilomeetrit riiklikke teid vajab hooldeks igal aastal kuni 480 miljonit krooni.

Maanteeameti asedirektor Aleksander Kaldas ütles, et riigiteede hoole on olnud alafinantseeritud alates 1992. aastast. Järgmisel aastal võib suureneda maanteede eelarve seoses uue teeseaduse jõustumisega, mille kohaselt kuni 75 protsenti mootorikütuse ja mootorsõiduki aktsiisist läheb maanteede korrashoiuks.

Välislaenuseaduse kohaselt võib Eesti võtta aastas laenu 15 protsendi ulatuses jooksva aasta eelarve mahust. Tänavu on see summa umbes 2,6 miljardit krooni. Riigi lubatud välisvõla suurus on 13 miljardit krooni.

Eesti riigi koguvõlg on praegu 3,7 miljardit krooni, millest on garanteeritud välislaene 767,4 miljonit krooni. Laenude tagasimaksed moodustavad tänavu riigieelarvest üle 300 miljoni krooni. Agate Daltoni sõnul teeb see vähem kui 2 protsenti riigieelarvest, mis on tavatult väike ning riigi maksevõimet ei pärsi.

Otsuse kavandatava laenulepingu heakskiitmise kohta teeb riigikogu reedel. Seejärel läheb laenuleping vormistamisele ja riigikogusse ratifitseerimiseks.

Autor: Anu Jürisson