Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Aare Nahk teeb seadusi
«See on suurepärane näide kodanikuks olemisest,» kiidab riigikogu liige Jüri Adams kodanikuinitsiatiivi ja avaldab lootust, et Aare Nahki muudatus saab järgmisel nädalal seaduseks.
Seitse aastat ettevõtete registreerimisega tegelenud Aare Nahk tegi riigikogule ettepaneku, mis puudutas äriseadustiku muutmist, täpsustamaks nende ettevõtete õiguslikku seisundit, kelle aktsia- või osakapital ei ulatu nõutava 400 000 või 40 000 kroonini. Praegu kehtiv seadus näeb ette, et kõik sellised ettevõtted peavad enne 1. septembrit jõudma oma kapitali suurendamise või ettevõtte ümberkujundamise äriregistrisse kanda, vastasel juhul need firmad sundlõpetatakse. Dokumentide läbivaatamine äriregistris võtab aga aega ning ümberkujundamise alustamiseks on praegu seadusest tulenevate tähtaegade tõttu juba hilja.
Tuhandete ettevõtjate olukord on ebamäärane, mis juhtub siis, kui register ei jõua septembri alguseks otsust nende firma kohta teha. Aare Nahki esitatud eelnõu kohaselt peavad ettevõtted enne 1. septembrit esitama registrile dokumendid kapitali suurendamise kohta ja võivad seejärel rahuliku südamega otsust ootama jääda.
Justiitsministeeriumi äriregistri talituse juhataja Viljar Peep vormistas pärast vestlust Jüri Adamsiga ettepaneku seaduseelnõuks, lisades sinna ka sätte, mis hõlbustab avaldust mitteesitanud ettevõtete kiiremat sundlõpetamist. Varem ei näinud Peep seaduse ebamäärasuses erilist probleemi.
«Praegu on kõigil asjast huvitatutel võimalik jälgida seadusloome käiku ja esitada oma arvamusi ning ettepanekuid,» lausub Adams. «Tänu Internetile on see võimalikum kui kunagi varem.»
Alates eelmise aasta septembrist on riigikogu internetileheküljel üleval kõik arutatavad eelnõud koos kõigi parlamendis tehtud muudatusettepanekutega. «Normaalseim võimalus eraisikul oma seisukohti riigikogu ette viia on erakondade ja saadikute kaudu,» ütleb Adams. «Õiguskomisjoni saabub samuti nii palju kirju, et on raskusi asjalike asjade väljasorteerimisega.»
Aprillis oli ebapiisava kapitaliga osaühinguid 21 268 ja aktsiaseltse 2912. Suur osa alla 40 000kroonise osakapitaliga osaühinguid on riiulifirmad, mille tegevus on tänaseks juba lõppenud.