FT hindab piirkonna arenguväljavaateid

Kui suur välisinvesteeringute sissevool ning transiitkaubanduse kiire areng tegid võimalikuks keskmisest kõrgemad SKT kasvunumbrid -- 1997. aastal kasvas näiteks Eesti majandus 10,6 protsenti, siis nüüdseks on nõudluse vähenemine arenenud riikides ning Venemaa kriis rekordkasvule kriipsu peale tõmmanud.

«Enam ei saa eeldada, et piirkonna majanduskasvu mootoriks saaksid tingimata Balti riigid ja Poola,» tsiteerib FT Läänemeremaade Nõukogu nõunikku Lars Gronbjergi. «Kestva ning pikaajalise majanduskasvu tõukejõuks peavad saama hoopis suurema majandusega riigid -- Rootsi, teised Põhjala riigid ning Saksamaa. Neid aga ilmestab praegu dünaamika puudumine -- tuleva aasta prognoosid pole kuigi head,» ütles Gronbjerg.

Piirkonna majanduskasvu aeglustumine sunnib mitme riigi valitsust töötama murettekitava defitsiidi tingimustes. Euroopa Liiduga ühinejate esimesse ringi arvatud Eesti ja Poola on hädas jooksevkonto defitsiidiga. Eestit ähvardab lisaks veel eelarvetulude puudujääk. Leedus vahetus äsja valitsus, kuid uue peaministri majanduspoliitika osas puudub veel selgus. Läti koalitsioonivalitsuses on tekkinud mõrad, samal ajal kui jooksevkonto puudujääk on aasta esimese kuue kuuga kahekordistunud.