- OMX Baltic0,01%300,04
- OMX Riga0,11%893,97
- OMX Tallinn0,00%2 068,71
- OMX Vilnius0,21%1 204,98
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,55%8 823,2
- Nikkei 225−0,03%39 774,93
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,42
- OMX Baltic0,01%300,04
- OMX Riga0,11%893,97
- OMX Tallinn0,00%2 068,71
- OMX Vilnius0,21%1 204,98
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,55%8 823,2
- Nikkei 225−0,03%39 774,93
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,42
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
FT hindab piirkonna arenguväljavaateid
Kui suur välisinvesteeringute sissevool ning transiitkaubanduse kiire areng tegid võimalikuks keskmisest kõrgemad SKT kasvunumbrid -- 1997. aastal kasvas näiteks Eesti majandus 10,6 protsenti, siis nüüdseks on nõudluse vähenemine arenenud riikides ning Venemaa kriis rekordkasvule kriipsu peale tõmmanud.
«Enam ei saa eeldada, et piirkonna majanduskasvu mootoriks saaksid tingimata Balti riigid ja Poola,» tsiteerib FT Läänemeremaade Nõukogu nõunikku Lars Gronbjergi. «Kestva ning pikaajalise majanduskasvu tõukejõuks peavad saama hoopis suurema majandusega riigid -- Rootsi, teised Põhjala riigid ning Saksamaa. Neid aga ilmestab praegu dünaamika puudumine -- tuleva aasta prognoosid pole kuigi head,» ütles Gronbjerg.
Piirkonna majanduskasvu aeglustumine sunnib mitme riigi valitsust töötama murettekitava defitsiidi tingimustes. Euroopa Liiduga ühinejate esimesse ringi arvatud Eesti ja Poola on hädas jooksevkonto defitsiidiga. Eestit ähvardab lisaks veel eelarvetulude puudujääk. Leedus vahetus äsja valitsus, kuid uue peaministri majanduspoliitika osas puudub veel selgus. Läti koalitsioonivalitsuses on tekkinud mõrad, samal ajal kui jooksevkonto puudujääk on aasta esimese kuue kuuga kahekordistunud.
Sellises olukorras on arusaadav, et pakilised sotsiaal- ja heaoluküsimused, nagu pensionireform, lükkuvad esialgu edasi, kirjutab leht.
Muudatused toimuvad, kuid tempo on aeglane. Selleks et mõista, milline kuristik haigutab tegeliku reaalsuse ning soovi vahel muutuda tänapäevaseks lääneliku turumajandusega riigiks, piisab põgusast pilgust palgatasemele. Soome välisministri Tarja Haloneni sõnul on palga- ja heaolutaseme erinevus Balti riikide (sealhulgas Loode-Venemaa) ja Skandinaaviamaade vahel suurem kui USA-l ja Mehhikol.
FT soovitab Balti riikidel praegust mõõnaperioodi kasutada oma konkurentsivõime tõstmiseks, poliitiliste reformide jätkamiseks ning investeerimiskliima parandamiseks. Jätkata näiteks tollikontrolli ja finantsregulatsiooni ning ettevõtlust reguleerivate seaduste täiustamist.
See looks majanduskasvu taastudes head väljavaated uuteks investeeringuteks ning kaubavoogude kasvuks, vähendaks sõltuvust Venemaast ning tagaks paremad eeldused piirkonna tegeliku potentsiaali realiseerimiseks.
Autor: ÄP
Enimloetud
4
Poolaasta TOP tehingud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Poolaasta TOP tehingud
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele