FT hindab piirkonna arenguväljavaateid
Kui suur välisinvesteeringute sissevool ning transiitkaubanduse kiire areng tegid võimalikuks keskmisest kõrgemad SKT kasvunumbrid -- 1997. aastal kasvas näiteks Eesti majandus 10,6 protsenti, siis nüüdseks on nõudluse vähenemine arenenud riikides ning Venemaa kriis rekordkasvule kriipsu peale tõmmanud.
«Enam ei saa eeldada, et piirkonna majanduskasvu mootoriks saaksid tingimata Balti riigid ja Poola,» tsiteerib FT Läänemeremaade Nõukogu nõunikku Lars Gronbjergi. «Kestva ning pikaajalise majanduskasvu tõukejõuks peavad saama hoopis suurema majandusega riigid -- Rootsi, teised Põhjala riigid ning Saksamaa. Neid aga ilmestab praegu dünaamika puudumine -- tuleva aasta prognoosid pole kuigi head,» ütles Gronbjerg.
Piirkonna majanduskasvu aeglustumine sunnib mitme riigi valitsust töötama murettekitava defitsiidi tingimustes. Euroopa Liiduga ühinejate esimesse ringi arvatud Eesti ja Poola on hädas jooksevkonto defitsiidiga. Eestit ähvardab lisaks veel eelarvetulude puudujääk. Leedus vahetus äsja valitsus, kuid uue peaministri majanduspoliitika osas puudub veel selgus. Läti koalitsioonivalitsuses on tekkinud mõrad, samal ajal kui jooksevkonto puudujääk on aasta esimese kuue kuuga kahekordistunud.
Sellises olukorras on arusaadav, et pakilised sotsiaal- ja heaoluküsimused, nagu pensionireform, lükkuvad esialgu edasi, kirjutab leht.
Muudatused toimuvad, kuid tempo on aeglane. Selleks et mõista, milline kuristik haigutab tegeliku reaalsuse ning soovi vahel muutuda tänapäevaseks lääneliku turumajandusega riigiks, piisab põgusast pilgust palgatasemele. Soome välisministri Tarja Haloneni sõnul on palga- ja heaolutaseme erinevus Balti riikide (sealhulgas Loode-Venemaa) ja Skandinaaviamaade vahel suurem kui USA-l ja Mehhikol.
FT soovitab Balti riikidel praegust mõõnaperioodi kasutada oma konkurentsivõime tõstmiseks, poliitiliste reformide jätkamiseks ning investeerimiskliima parandamiseks. Jätkata näiteks tollikontrolli ja finantsregulatsiooni ning ettevõtlust reguleerivate seaduste täiustamist.
See looks majanduskasvu taastudes head väljavaated uuteks investeeringuteks ning kaubavoogude kasvuks, vähendaks sõltuvust Venemaast ning tagaks paremad eeldused piirkonna tegeliku potentsiaali realiseerimiseks.
Autor: ÄP