Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Liidrid lootusrikkad
Kohtumise võõrustaja, Saksamaa kantsler Gerhard Schröder ütles, et maailmamajanduses ilmnenud elavnemistendentsid ning Kosovos saavutatud, kuid esialgu veel habras rahu annavad lootust, et kõige raskem aeg on selleks korraks jäänud seljataha. Tema sõnul näitavad statistikaandmed, et nii Euroopas kui ka Aasias, mille majandusele andis ränga hoobi finantsturge tabanud kriis, on kogutoodang taas asunud kasvu teele. Eurotsoonis on majanduskasvuks loonud eeldused Euroopa keskpank, mis on peamised intressimäärad alandanud 2,5 protsendile.
USA majandus on maailmamajanduse veduri rolli etendanud juba kümme aastat, nüüd on oodata toetust ka Euroopast, kus eurotsooni peamise riigi Saksamaa selle aasta majanduskasvuks loodetakse 1,7--1,8 protsenti, ja Jaapanilt, mille selle aasta esimese kvartali majandustulemused olid üle pika aja lootustandvad. Jaapani peaminister Keizo Obuchi pidas Kölni tippkohtumisel vajalikuks rõhutada, et tema valitsuse majanduse elavdamise abinõud on aidanud majanduse madalseisust üle, ja lubas pärast poolaasta majandustulemuste selgumist lisaeelarvega veelgi ettevõtluskeskkonda parandada.
Schröder pidas kohtumisel tähtsaks, et suurriigid tihendaksid finantsturgude koostööd, mis ühtlasi aitaks stabiliseerida arenevaid turge Aasias, Ladina-Ameerikas, Ida-Euroopas ja Venemaal. «Kölnis me arutame Venemaa peaministri Sergei Stepa?iniga, kuidas elavdada Venemaa majandusreforme. Kui Venemaa aitab end ise, oleme valmis ka meie teda aitama, sest Saksamaa on huvitatud Venemaa reformide jätkumisest,» rõhutas Gerhard Schröder.
Kosovo küsimuse lahendamiseks tuleb G7 liidrite arvates kõigepealt kokku võtta NATO 11 nädalat kestnud lennurünnakute tekitatud kahjud ning Serbia vägede etnilise puhastuse tagajärjed. Kuna praegu neid veel ei ole, on Kosovo ülesehitamise kuludeks pakutud 3,5--50 miljardit dollarit ja kogu Balkani piirkonna tarvis kuni 400 miljardit.
«Kui kahjud on kokku löödud, tuleb abi doonorriikide vahel ühtlaselt ära jagada, ja selles peab Euroopa riikide kõrval osalema ka USA,» ütles Schröderi peamine majandusnõunik Klaus Gretschmann.
Kölni tippkohtumise eel töötasid G7 riikide rahandusministrid välja plaani, kuidas kergendada enim võlgu olevate vaeste riikide võlakoormat 70 miljardi dollari võrra. Kölnis on loota selle plaani vastuvõtmist eelkõige tänu sellele, et Saksamaa on asunud toetama Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) 10 protsendi kullareservi müümist võlgade katteks.
«Kuid kullamüük tuleb väga põhjalikult läbi mõelda, et see ei alandaks kulla hinda maailmaturul, sest see annaks vaestele kulda tootvatele riikidele uue hoobi,» sõnas Gretschmann.
Autor: ÄP