Le Bonaparte viib 17. sajandi miljöösse

Restoranis Le Bonaparte on püütud taastada 17. sajandi meeleolu, mis on tänu restaureerijate eriti professionaalsele tööle igati õnnestunud.

17. sajandil kuulus Tallinn Euroopasse, millest annab tunnistust tolleaegse raepresidendi Hinrich Fonne-Rosencroni maja sisustus. See on iseloomulik tollasele Tallinnale, olles samal ajal äärmiselt prantsuspärane.

Maja on restaureeritud väga tõetruult. Isegi värvide valmistamisel on kasutatud vanu retsepte, et kõik oleks ehtne. Vana maja respekteerides on kõik kommunikatsioonid ja süsteemid peidetud muinsuskaitsenõuetest lähtuvalt, mis tundub lausa võimatu, kuid nii see on.

Ruumides on algupärane ja prantslaslik õhkkond, mida rõhutavad unikaalsed detailid -- töötav lavatoorium aknani?is, majaomanike vapp uksel, sepisvalgustid ja mööbel. Peale selle lauaserviisid, mis on tellitud Hutschenreuterist, kes teeb eritellimusel serviise Michelani restoranidele, kelle hulka tahab ka Le Bonaparte jõuda.

Esimeses saalis on tüüpiline prantsuse brasserie lihtsa kujundusega ja 18. sajandist pärit laemaalingutega.

Siin on silmitsi legend Prantsusmaast, barokne Tallinna interjöör ja tänane edukas inimene. Sümpaatne on ajaloo tõeliselt asjatundlik ja peen käsitlus. Iga leitud detail on hoolikalt korrastatud: maalingutega talalaed barokses ornamentikas, raidkivi sammas akende vahel, peremärkidega ukseportaal ja kätepesunõu. Kõik uus on veelgi hoolikamalt valitud: Inglismaalt erijooniste järgi tellitud vanast puidust mööbel, lauahõbe, serviisid, lilleseaded. Miljöö on tõeliselt armas ja eksklusiivne.

Minu meelest on see parim restoran Tallinnas, kui mitte Baltimaades. Le Bonaparte on väga lähedal Pariisi kõrgetasemelisele restoranile. Interjöör on klassikaline ja fantastiliselt restaureeritud, respekteerides maja ja hoidudes liialdustest. Ruumis on karakter ja piisavalt õhku, väga unikaalne on 18. sajandist pärinev käsitsi maalitud lagi, samuti 17. sajandist pärit uks, mis kannab tolleaegse majaomaniku vappi. Ma kutsun seda oma väikeseks Pariisiks, sest ma tunnen end siin hästi.

Ma lasen ennast alati vaimustada vanalinna suurepärastel lagedel ja põrandatel. Restorani vanaaegsed toolid meelitavad istuma ja nautima ilusaid lilli akna taga terrassil. Kriidilõhnalises saalis tunduvad lambid ja muud pisidetailid ebamugavalt uuena. Aknad ja kahe akna vahel olev vanaaegse nikerdusega vahesammas on aga vaimustavad.

Kohvikuosa tundub veidi tühjana. Restorani sisenedes ning väljudes ei tahaks mööduda harilikust kassaaparaadist.

Koht jättis tervikliku mulje. Kohvik on täpselt selline, nagu ta peakski olema -- värsked ajalehed ja saiad. Seinad on hästi restaureeritud ja lage vaadates kukub suu lahti. Kogu interjööris ei ole kooskõlas ainult isetehtud sepistöö ja viimase peal lihvitud maalivalgustid.

Lauad-toolid sobivad ideaalselt mõnusa miljööga, mida soodustab veelgi klassikaline muusika. Selliseid kohti ei ole meil palju. Väga hästi ja silmatorkamatult on paigutatud tuletõrjepakett.

Autor: Anu Tarvis