Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Balti riigid miinuses
«Peaksime rõõmsad olema, kui Balti riigid aasta kokkuvõttes plussi jäävad,» ütles Handelsbankeni analüütik Gunnar Tersman. «Isegi siis, kui aasta teisel poolel peaks pööre tulema, on raske miinusest välja saada,» jätkas ta, nähes Balti riikide jaoks peamist tuge Lääne-Euroopa majanduskasvu kiirenemises.
«Vene suunalt ei maksa abi oodata,» ütles Tersman.
Kolmapäeval avaldatud Leedu statistikaameti andmeil vähenes riigi SKT esimeses kvartalis 5,7%, mõjudes läinud aasta sama perioodi 8,1% kasvu kõrval eriti kontrastsena.
«Tulemus on halvem kui oodati ning peaks olema hoiatuseks, et Vene kriisi mõju ei maksa alahinnata,» ütles Erste Banki ökonomist Peter Svoboda.
Balti riikidest on Vene kriis kõige rängemalt tabanud just Leedut, mille ekspordist on 40 protsenti suunatud idaturule. Esimeses kvartalis vähenes eksport SRÜ riikidesse kokku 66 protsenti, samal ajal kui restruktureerimata majandusel on suuri raskusi Lääne turule ümber orienteerumisel.
Leedu kaupade konkurentsivõimet on vähendanud ka USA dollari tugevnemine, mis on suurendanud survet Leedu litile.
VB Vilfima analüütik Jonas Krutinis peab Leedu jaoks väga oluliseks energeetikasektoris toimuvat ning Mazheikiai naftatöötlemistehase katkestusteta tööd. Tehase arvele langeb 10% Leedu SKTst, kuid Venemaa naftatarnete katkemise tõttu esimeses kvartalis kahanes Mazheikiai toodang 30%.
Lätis kahanes sisemajanduse kogutoodang esimeses kvartalis mulluse 7,6protsendise kasvu asemel 2,3 protsenti. Analüütikute jaoks oli tulemus oodatust parem.
«Mina oleksin oodanud umbes sarnast langust kui Eestis,» ütles Gunnar Tersman. «See võib olla aja küsimus -- meil ei ole aasta kohta veel tervikpilti,» ütles ta.
Ka Hansapanga analüütik Maris Lauri tunnistas, et Läti tulemus oli üle ootuste hea.
«Seda võib seletada mitmeti -- esiteks andis Vene kriis Lätis varem tunda kui Eestis,» ütles Lauri. 1998. aasta viimases kvartalis kahanes Läti SKT 1,9 protsenti. «Samuti ei saa unustada, et 1998. a märtsis alustas Venemaa Läti vastu (ebaametlikke) majandussanktsioone, mis tõi juba siis kaasa languse,» jätkas ta.
Seda seisukohta jagas ka Nomura analüütik Karine Saroukhanian, kes Eestit ja Lätit kõrvutades annab eelolevateks kuudeks eelise Eestile.
«Arvan, et Eestil on rohkem eeldusi kiireks toibumiseks. Eesti on Läänele orienteerumises kaugemale jõudnud ning majandusreformi osas on alusnäitajad paremad. Majanduskasvu kiirenemine Euroopa Liidus avaldub Eesti sisemajanduse kogutoodangus kiiremini kui Lätis,» ütles Saroukhanian.
Ka Gunnar Tersman usub, et eelolevatel kuudel võib Eestil teistest Balti riikidest paremini minna.
Autor: ÄP