Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Estonian Air vähendab lende Euroopasse

    Lennufirma Estonian Air teenindab edaspidi vaid laupäevast Tallinna--Amsterdami lendu, vahemaandumisega Hamburgis. Teistel nädalapäevadel Amsterdami või Hamburgisse jõudmiseks tuleb kasutada SASi lende alates Stockholmist või Kopenhaagenist.
    Edasi-tagasi turistiklassi pilet Amsterdami kallineb soodsat pühapäevareeglit kasutades SASiga lennates saja krooni võrra, äriklassi pileti hind ei muutu. Palju tööpäevadel lennupileti hind kallineb, Estonian Air ei teata.
    Reisikorraldajate sõnul muutub puhkamine Amsterdamis siiski tunduvalt kallimaks. Estonian Holidaysi reisikonsultant Eva Tihhonova ütles, et kolmepäevane nädalalõpureis Amsterdami kallineb otselendude vähenemise tõttu ligi 2000 krooni võrra seniselt 4591 kroonilt.
    «Selle paketi lõpetame üldse ära,» teatas Tihhonova. «Meil pole mingit mõtet seda enam pakkuda, sest nii kõrge hinnaga ei lendaks nagunii keegi.» Tihhonova rääkis, et reisibürool oli seni Estonian Airiga leping, mis võimaldas ka hotelliteenust odavamalt pakkuda.
    Lennureisid Amsterdami olid Tihhonova sõnul küllalt menukad. «London on meie pakutavatest reisidest ehk kõige populaarsem, aga Amsterdami sõideti ka,» lausus ta.
    Estonian Airi asepresident Toomas Leis tunnistas, et 1993. aastal avatud lennuliin Tallinn--Hamburg--Amsterdam pole firmale olnud kõige edukam. Eelmisel aastal lendas Tallinnast Amsterdami kokku 12 000--13 000 reisijat. «London, mida oleme pakkunud märksa lühemat aega, kogus peaaegu kaks korda rohkem reisijaid,» selgitas Leis.
    «Meie jaoks on tähtis, kuidas kliendid on lennufirmade vahel võimalikult ühtlaselt ja Estonian Airile võimalikult kasulikult ära jagatud,» põhjendas Leis kolme lennu ärajäämist nädalas. Estonian Airi pressiteenistus reklaamib lendude ärajäämist hoopis lennuvõimaluste avardumisega Amsterdami ja Stockholmi.
    Toomas Leis ütles, et ümberkorraldused Amsterdami liinil on kasulikud nii Estonian Airile kui nende koostööpartnerile SASile. «Kuna ühte otsa veab SAS, siis on loomulikult ka nendel sellest kasu, teistpidi ei olekski see loogiline,» lausus Leis. «Tallinna ja Kopenhaageni vahel lendab ainult Estonian Air ja kuna lennud on kolm korda päevas, on see ka meile kasulik.»
    Leis ei välistanud, et koostöö SASiga võib tulevikus viia analoogsete kokkulepeteni ka teiste sihtkohtade puhul. «Enne, kui asjad on lõplikult kokku lepitud, ei taha täpselt seda välja öelda,» põhjendas ta keeldumist edasistest kommentaaridest.
    Estonian Airi kunagine tegevjuht Anti Oidsalu on varem avaldanud kartust, et Eesti lennufirma roll on tulevikus vaid reisijate ettevedamine suurtele lennukompaniidele, mis tähendaks sihtkohtade piirdumist vaid endiste Nõukogude Liidu riikide, Helsingi, Stockholmi ja Kopenhaageniga.
    Estonian Airi omanikud on Taani lennufirma Maersk Air, kellele kuulub 49 protsenti aktsiatest, Eesti riik ja firma Balti Cresco Investeerimisgrupp.
    Eelmisel aastal katkestas Estonian Air koostöö senise partneri Finnairiga ja sõlmis koostöölepingu ülemaailmsesse lennufirmade liitu Star Alliance kuuluva SASiga.
    Autor: Henrik Ilves
  • Hetkel kuum
FinanceEstonia juhatuse esimees: pankade tulumaksu suurendamine oleks suur aeglane kaotus
Valitsuse plaanitav samm tõsta pankade kasumile kehtivat avansilist tulumaksu tooks kaasa pankade väheneva võimekuse anda uusi laene ning pidurdaks majanduskasvu. Ühtlasi muutuks pangandussektor kriisiperioodidel haavatavamaks, kirjutab finantssektori katusorganisatsiooni FinanceEstonia juhatuse esimees Kaido Saar.
Valitsuse plaanitav samm tõsta pankade kasumile kehtivat avansilist tulumaksu tooks kaasa pankade väheneva võimekuse anda uusi laene ning pidurdaks majanduskasvu. Ühtlasi muutuks pangandussektor kriisiperioodidel haavatavamaks, kirjutab finantssektori katusorganisatsiooni FinanceEstonia juhatuse esimees Kaido Saar.
Realo: laenuraha hind on tähtsuselt alles kolmas-neljas probleem
Samaaegselt intressimäärade tõusuga on kukkunud ettevõtete laenunõudlus, kuid intressid ei ole esimene mure, miks praegu ei investeerita. Investeerima aga peab, sest rohepöördeta Eesti ettevõtted välisturgudel varsti enam läbi ei löö
Samaaegselt intressimäärade tõusuga on kukkunud ettevõtete laenunõudlus, kuid intressid ei ole esimene mure, miks praegu ei investeerita. Investeerima aga peab, sest rohepöördeta Eesti ettevõtted välisturgudel varsti enam läbi ei löö
PRFoodsi käive kukkus, kuid tekkis väike kasum
PRFoodsi käive kahanes äsjalõppenud kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes pooleni, kuid joone alla ilmus suure kahjumi asemel väike kasum.
PRFoodsi käive kahanes äsjalõppenud kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes pooleni, kuid joone alla ilmus suure kahjumi asemel väike kasum.
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: mõistagi tabas mind raev, kuid härrasmees häält ei tõsta Täiendatud kell 9.53
Kui härrasmees saab töötukassast kõik plaanid põõsasse paiskava vastuse, siis otsib ta delikaatselt üles augud seaduses ja pääseb ilma suurema tolmutamiseta teispoole kiviseina, kirjutab Äripäeva kolumnist Üllar "Myrakas" Priks.
Kui härrasmees saab töötukassast kõik plaanid põõsasse paiskava vastuse, siis otsib ta delikaatselt üles augud seaduses ja pääseb ilma suurema tolmutamiseta teispoole kiviseina, kirjutab Äripäeva kolumnist Üllar "Myrakas" Priks.
Äripäeva juhtimiskool: kuidas ja millal ESGga pihta hakata?
Regulatsioonid, rahastajad ning välisturgude kliendid ootavad ettevõtetelt ja organisatsioonidelt aina konkreetsemat ESG mõjude teadvustamist ning juhtimist strateegilisel ärimudeli tasandil. Lisaks tuleb ettevōtetel peagi oma kestlikkusnäitajatest raporteerima hakata.
Regulatsioonid, rahastajad ning välisturgude kliendid ootavad ettevõtetelt ja organisatsioonidelt aina konkreetsemat ESG mõjude teadvustamist ning juhtimist strateegilisel ärimudeli tasandil. Lisaks tuleb ettevōtetel peagi oma kestlikkusnäitajatest raporteerima hakata.
Realo: laenuraha hind on tähtsuselt alles kolmas-neljas probleem
Samaaegselt intressimäärade tõusuga on kukkunud ettevõtete laenunõudlus, kuid intressid ei ole esimene mure, miks praegu ei investeerita. Investeerima aga peab, sest rohepöördeta Eesti ettevõtted välisturgudel varsti enam läbi ei löö
Samaaegselt intressimäärade tõusuga on kukkunud ettevõtete laenunõudlus, kuid intressid ei ole esimene mure, miks praegu ei investeerita. Investeerima aga peab, sest rohepöördeta Eesti ettevõtted välisturgudel varsti enam läbi ei löö
Priit Humal astub abilinnapea kohalt tagasi
Korruptsiooniskandaali sattunud Tartu abilinnapea Priit Humal teatas, et astub 1. juuni seisuga ametist tagasi.
Korruptsiooniskandaali sattunud Tartu abilinnapea Priit Humal teatas, et astub 1. juuni seisuga ametist tagasi.
Ametiühingud ja tööandjad leppisid kokku alampalga tõstmises
Ametiühingute, tööandjate ning majandus- ja IT-ministri allkirjastatud kokkuleppega tõuseb alampalk järgmistel aastatel astmeliselt ja ulatub 2027. aastal 50 protsendini keskmisest palgast.
Ametiühingute, tööandjate ning majandus- ja IT-ministri allkirjastatud kokkuleppega tõuseb alampalk järgmistel aastatel astmeliselt ja ulatub 2027. aastal 50 protsendini keskmisest palgast.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.