Eesti arvuti kinnitab end Eesti turule

«Üldiselt peaks maailmas arvutitootmine konsolideeruma, suured lähevad veel suuremaks,» ennustab Baltimaade suurima IT kontserni MicroLink juhatuse esimees Allan Martinson. «Mina annaks aga palju raha, et teada saada, mis olukord on viie aasta pärast tegelikult,» lausub ta.

Vaatamata arvutituru möödunudaastasele kukkumisele on Martinsoni juhitava MicroLinki turuosa praeguseks suurenenud. MicroLink juhib Dataquesti turu-uuringu kohaselt 26,7 protsendiga Balti arvutitootmise turgu.

Martinsoni hinnangul on praegu arvuti igas seitsmendas kuni kümnendas peres, mis on 5--10 korda vähem kui lääneriikides. «Eesti turg ei ole surnud, ta peab kasvama,» ütleb ta.

Tänavu oli Microlinki Eesti arvutitootmise kuue kuu käive 56,4 miljonit krooni. Läti tehase esimese poolaasta arvutitootmise käive oli 11,8 miljonit krooni.

Kui arvutite tootmise osa MicroLinki kontserni kogukäibest on langenud 41 protsendini, siis internetiühendust pakkuva ASi MicroLink Online käive kasvas viimase aasta jooksul ligi kolm korda. «Arvuti väärtus on üha rohkem selles, et sellega saab Internetis olla,» sõnab Martinson.

ASi Baltic Computer Systems (BCS) müügijuht Jaak Lavin räägib, et võrreldes eelmise aastaga on oluliselt kasvanud välismaiste arvutite müük. Veel möödunud aastal oli kaks kolmandikku BCSis müüdud arvutitest Eesti päritolu. 1999. aasta esimese poole lõpuks on MicroLinki ning Astrodata kaubamärke kandvate arvutite osa vähenenud 47 protsendini. Ülejäänud on IBMi ja Compaqi toodang.

Poole aastaga müüs BCS Lavini sõnul 300 IBMi arvutit. See on Eesti väikse arvutitootja Kernel sama perioodi tootmismaht.

Eri kaubamärke müüva PC Kaubamaja müügikonsultant Urmas Nägu ütleb, et viimasel ajal pole IBMi arvutite vastu huvi tuntud. «Tulemuste järgi on meil liider MicroLink Cosmix,» lausub ta. «Samuti ostetakse Eestis toodetud arvutit Osborne.»

Nägu põhjendab klientide valikut sellega, et MicroLinki arvutiga saab rohkem lisaseadmeid kaasa. «Hind on sama, lisaks on helikaart, kõlarid, tarkvara ja muud,» sõnab ta. «Hooldus on MicroLinkil ka parem.»

USA arvutitootja DELL Computers ametliku esindaja ASi Poniard juhatuse liige Ermo Kiisk tunnistab, et viimane poolteist aastat on ainult langust tunda. «Kui läheb majanduslikult paremini, ostavad inimesed nimega arvutit. Kui raha on vähem, siis võetakse Eesti arvuti, see on kolmandiku võrra odavam,» lausub ta. Eestis on kliendid hinnatundlikumad, sellepärast ei kao lähema kolme kuni viie aasta jooksul Eesti arvutite kokkupanijad kuskile, ennustab Kiisk.

Kiisk räägib, et tehnilised näitajad on kõigil arvutitel samad. «Ainult komponendid on erinevad,» sõnab ta. «Ja DELLi arvutit pead kaks nädalat ootama, sest seda tehakse Iirimaal spetsiaalselt sinu jaoks.»

Eesti arvutitootjate esikolmikus oleva ASi Ordi juhataja Sulev Sisask ütleb, et Ordi pole maailmamastaabis tootja. «On olemas suurtootjad, on olemas väiksemad ja on olemas töökojad,» räägib Sisaks. «Meil pole tehast, meil on töökoda.» Sisaski sõnul on pool Euroopa ja Ameerika Ühendriikide arvutitest just sel moel toodetud.

«Meil on oma turuni?? olemas ning oleme kasumis,» sõnab Sisask. Oma eelmise aasta tootmismahu on Ordi säilitanud, mis pole õnnestunud kõigil väiketootjatel. Näiteks on kadunud R Computers. Veel aasta tagasi oli R Computers Äripäeva arvutitootjate edetabelis 7. kohal.

OÜ IBM Eesti tegevdirektor Valdo Randpere väidab, et Eestis pole sõna otseses mõttes ühtegi arvutitootjat. «Isegi MicroLink ei kvalifitseeru selleks,» leiab ta.

Randpere arvates on Euroopas ainult üks arvestatav arvutitootja, Siemens. «Kui arvutitootjad on kadunud Ericsson, Nokia, Olivetti ja Amstrad,» räägib ta. Eesti arvutitootmise suuremad hädad on tema sõnul korraliku uurimus- ja arendamistöö puudumine.

Allan Martinson pole sellega päri. «MicroLinki loeme arvutitootjaks ning meie arvutid on IBMi arvutitega kvaliteedilt võrdsed,» ütleb ta. Kevadel võitis MicroLinki Essentia arvuti Soome ajakirja Valinta testi, IBMi arvuti jäi talle alla.

Valdo Randpere sõnul oli IBM 1998. aastal rahalises väljenduses Balti riikides suurim arvutimüüja. «Sel aastal müüb IBM umbes 100 protsenti rohkem kui mullu,» väidab ta, kuid keeldub täpseid numbreid avalikustamast.

«Viie aasta pärast jääbki maailmas ainult kolm suuremat arvutitootjat,» prognoosib Randpere.

Randpere kahtleb, kas IBM oleks mõne aasta pärast huvitatud Baltimaade suurima IT kontserni ülevõtmisest. «MicroLink ei anna IBMile mingit lisaväärtust,» põhjendab ta. Ta arvab, et Eestisse jäävad tegutsema väiksed firmad, kes panevad kokku 30 arvutit kuus oma tuttavate häkkerite jaoks.

Kodus kasutab arvutit mu poeg, ostsime talle MicroLinki arvuti. Valik langes kodumaisele arvutile, sest hinna ja kvaliteedi suhe rahuldas meid, see oli sooduspakkumine. Praegu ei ole arvutile midagi ette heita. Enne oli mul IBMi arvuti.

Mul on lääne arvuti. Valik on juhuslik, head sõbrad soovitasid.

Mul on Saksamaal toodetud sülearvuti. Valisin sülearvuti, sest seda saab igale poole kaasa tirida. Tegelikul ei ole ma üldse impordi fänn. Eesti arvutid ei ole halvemad, neid pannakse kokku samadest komponentidest.

Arvutites ma nii kõva proff ei ole, laual on mul IBMi arvuti. Võiks olla ka kodumaine arvuti. Tähtis on see, et arvuti oleks kvaliteetne, oleks garantii ja korralik teenindus.

Hetkel kuum