Autode hinnakäärid

74-st Euroopas enim müüdud automargist maksavad britid 60 juhul kõige kõrgemat hinda. Konsultatsioonifirma Jato Dynamics on välja arvestanud, et kui Euroopa keskmiseks hinnaks võtta 100, siis Suurbritannias on hinnatase 123, Saksamaal 104.

Kui Suurbritannias maksab Honda Civic 9711 naela, siis Rootsis saab sama auto osta 6966 naelaga. Fiat Brava, mille eest britid maksavad 10 227 naela, maksab Hollandis 7281 naela. Ning selle asemel, et Ford Mondeo eest maksta 11 168 naela, võib auto Hispaanias saada 8295 naelaga jne.

Suurte kääride tõttu on ELi sees õitsele löönud paralleelne autode import, kus kõige madalamate vabrikuhindadega riigist ostetud autod müüakse edasi kõige kõrgema müügihinnaga riikides.

Euroopa Autotootjate Assotsiatsioon (ACEA) näeb hinnaerinevuste peasüüdlasena ELi riikide erinevat maksutaset. Taanis näiteks tuleb uue auto hinnale otsa 218% maksu, samas kui Luksemburgis lisandub vaid 15%. Rootslased ja soomlased maksavad makse vastavalt 25 ja 90%. Norra, mis pole ELi riik, on 150 protsendiga Taani järel.

«Erinevad maksumäärad on niinimetatud ühisturu tõsine anomaalia,» väidab ACEA. «Kuni selles osas midagi ei muutu, võib hindade ühtlustumisest ainult unistada.»

Automaksude harmoniseerimise osas pole aga Euroopa Liidul praegu midagi plaanis.

ACEA nõustub, et enne maksustamist on autode hinnad Suurbritannias kõrgemad kui mujal ELis. Samas väidetakse, et pärast maksude lisamist on Briti turg odavam kui Taanis, Soomes, Kreekas, Iirimaal, Portugalis ja Hollandis.

Reguleerijate ja tootjate väitlused on ägenenud seoses Brüsseli plaanidega ära muuta uute autode praegune müügikord, mis lubab tootjal anda mõne margi turustamisõigus vaid ühele müüjale. Sisuliselt tähendab see, et autotootjad dikteerivad, kes, millise hinnaga ja millistes kogustes nende autosid müüvad.