• OMX Baltic−0,09%290,29
  • OMX Riga−0,03%882,98
  • OMX Tallinn0,02%1 847,19
  • OMX Vilnius−0,24%1 129,13
  • S&P 5001,08%5 675,29
  • DOW 300,92%41 964,63
  • Nasdaq 1,41%17 750,79
  • FTSE 1000,02%8 706,66
  • Nikkei 225−0,25%37 751,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%91,69
  • OMX Baltic−0,09%290,29
  • OMX Riga−0,03%882,98
  • OMX Tallinn0,02%1 847,19
  • OMX Vilnius−0,24%1 129,13
  • S&P 5001,08%5 675,29
  • DOW 300,92%41 964,63
  • Nasdaq 1,41%17 750,79
  • FTSE 1000,02%8 706,66
  • Nikkei 225−0,25%37 751,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%91,69
  • 30.07.99, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Alternatiiv töötute spetsialistide koolile

Peaminister Mart Laar ja haridusminister Tõnis Lukas kavatsevad luua töörühma, mis hakkab ette valmistama infotehnoloogiakolledzhi asutamist. Nii loodab valitsus tõsta Eestis antava infotehnoloogiaalase hariduse taset.
Äripäev toetab IT-kolledzhi asutamist, sest see aitab täita ühte tühimikku Eesti haridussüsteemis ja loob eeldused eestimaalaste infotehnoloogiateadmiste parandamiseks.
Kolledzhi vastased väidavad, et IT-alase hariduse parandamiseks tuleb paremini ära kasutada Tallinna tehnikaülikooli ja Tartu Ülikooli ning mingit uut õppeasutust pole vaja luua.
IT-hariduse andmise suhtes saab praegu öelda, et küll küllale liiga ei tee. Tartu ülikooli rektori Jaak Aaviksoo sõnul rõhuvad ülikoolid rohkem akadeemilisele poolele aga kolledzh annab rakendusliku hariduse. Ülikoolid ja kolledzh mitte ei konkureeri omavahel, vaid täiendavad teineteist.
Kolledzhi asutamise ideed kritiseerides saab muidugi kasutada väidet, et riigil pole piisavalt raha, et sellist kooli asutada. Kõigepealt peab riik tõstma õpetajate palga normaalsele tasemele ja alles siis, kui riigi rahakoti seis parem, võib mõelda uue kooli rajamisele. Ka peaminister Mart Laar väitis, et riigil pole sellise kooli ehitamiseks piisavalt vahendeid ja sellepärast loodetakse uus õppeasutus asutada koostöös erasektoriga.
Rahapuuduse väide ei ole tõsiseltvõetav. Praegu on Eesti haridussüsteem suures osas jäänuk Nõukogude ajast. Riik koolitab spetsialiste, kelle järele tehnoloogia kiire arengu ning majanduses toimunud struktuursete reformide tõttu enam nii suurt vajadust ei ole.
Näiteks Ida-Virumaal on kahe kuuga ennast töötuks registreerinud 323 tänavu gümnaasiumi ja ametikooli lõpetanud noort. Spetsialistide koolitamise asemel valmistab meie praegune kutseharidussüsteem ette töötuid. Selleks, et kolledzhi asutamiseks raha saada, peab lõpetama töötute spetsialistide koolitamise.
IT-kolledzhi loomine on investeering, sest infotehnoloogiaalase koolituse tasemest sõltub Eesti riigi ja ettevõtete konkurentsivõime maailmas. IT on valdkond, mis areneb meeletu kiirusega ja on seotud kõigi tegevusaladega. Sellega seoses kasvab vajadus IT-spetsialistide järele. Praegu valitseb IT valdkonnas tööjõupuudus, mis väljendub tööjõu kõrges hinnas.
Parandades IT-alast koolitust ja luues eeldused IT-spetsialistide arvu suurenemiseks aitab riik vähendada selles sektoris tööjõupuudust, mis omakorda alandab tööjõule tehtavaid kulutusi.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele