• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Euroopa stabiilseks

    Kagu-Euroopa stabiilsuspakti algatajad Saksamaa kantsler Gerhard Schröder ja USA president Bill Clinton otsustasid selle välja kuulutada just Bosnia-Hertsegoviina pealinnas, mis tulevikus kujuneb sajanditepikkusest konfliktidest vabana paljurahvuselise, -usulise ja -kultuurilise arengu sümboliks Balkanil.
    1970. a taliolümpiamängude spordihallis toimuva Sarajevo tippkohtumise taotluseks on jätkata 1995. a Daytoni rahuleppes ettenähtud paljurahvuselise riigi taastamist. Seni pole seda erilist edu saatnud, sest näiteks suhteliselt salliva õhkkonnaga Sarajevos on alles ainult 25 000 serblast.
    President Clintonil on kavas kohtumised Bosnia serblaste ja moslemite liidritega, kooli ja kiriku külastamine, et ergutada kahe kogukonna rahvuslikku leppimist. USA president esineb tippkohtumisel ka uute investeerimis- ja kaubandusalgatustega, et soodustada selles Horvaatia, Bosnia ja Kosovo sõjas laastada saanud piirkonnas demokraatlikku, rahumeelset ja inimeste heaolu tagavat arengut.
    Lääne liidritel on Sarajevos plaanis selgelt mõista anda, et Jugoslaavia ühinemine stabiilsuspaktiga on välistatud senikaua, kuni president Slobodan Milosevic võimul püsib. Selleks kutsusid nad demonstratiivselt kohtumisele Jugoslaavia keskpanga presidendi Dragoslav Avramovici, keda Jugoslaavia opositsiooniparteid peavad sobilikuks presidendi ajutiseks kohusetäitjaks, ja Montenegro läänemeelse liidri Milo Djukanovici.
    Tippkohtumisel otsesest finantsabist juttu ei tule, sest kohtumist eel koostasid umbes saja riigi ja rahvusvaheliste organisatsioonide esindajad Kosovo elanike abistamise programmi, mille maksumus on 37,7 miljardit Eesti krooni. 12,6 miljardit sellest kulub 120 000 puruks pommitatud maja taastamiseks, 11,5 miljardit põllumajanduse taastamiseks, 3,9 miljardit eraettevõtluse edendamiseks, 6,3 miljardit uuteks infrastruktuurideks jne.
    USA, kes kandis lõviosa Kosovo sõjakuludest, on seisukohal, et abiprogrammi põhifinantseerija peab olema Euroopa Liit (EL). EL, kes selle aasta eelarves on eraldanud kosovlastele raske talve üleelamiseks 2,28 miljardit krooni ja tuleva aasta eelarves 7,85 miljardit krooni, loodab, et ka teised riigid löövad humanitaarabi osutamises kaasa.
    Briti välisminister Robin Cooke ütles Sarajevo kohtumise eel Tallinna külastades, et Kosovo kriisi lahendamine ei aeglusta mingil juhul ELi laienemist. «Tahan rõhutada, et see ei toimu ELi pürgivate juhtgrupi riikide kulul, vaid pigem süvendab ELi avatud uste poliitikat, st laienemist,» sõnas Cooke.
    Autor: ÄP
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

E-resident: õiglased tasud Eesti loomemajandusse!
Rohkem kui 70 aastat pärast loojate õiguste fikseerimist ÜRO inimõiguste deklaratsioonis on paljude autorite tasustamine endiselt kõike muud kui õiglane ja läbipaistev, kirjutab ettevõtte Digiciti asutaja ning Eesti e-resident Philippe Rixhon.
Rohkem kui 70 aastat pärast loojate õiguste fikseerimist ÜRO inimõiguste deklaratsioonis on paljude autorite tasustamine endiselt kõike muud kui õiglane ja läbipaistev, kirjutab ettevõtte Digiciti asutaja ning Eesti e-resident Philippe Rixhon.
Läti ükssarvikulootus kaasas lisaraha
Suuresti Läti börsifirmale HansaMatrix kuuluv ja Kanadas börsiplaane pidav Lightspace Technologies kaasas 2 miljonit eurot noteerimiseelse konverteeritava üleminekulaenuga.
Suuresti Läti börsifirmale HansaMatrix kuuluv ja Kanadas börsiplaane pidav Lightspace Technologies kaasas 2 miljonit eurot noteerimiseelse konverteeritava üleminekulaenuga.
Coop Panga tippjuht: usaldust tuleb treenida
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Raadiohommikus: Eesti suurim pank ja tööstuste kriisiplaanid
Teisipäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis räägime lisaks sõja mõjudele ka kasvavate intressimäärade ja kiire hinnatõusu tagajärgedest nii ettevõtetele kui tarbijatele.
Teisipäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis räägime lisaks sõja mõjudele ka kasvavate intressimäärade ja kiire hinnatõusu tagajärgedest nii ettevõtetele kui tarbijatele.
Viimse hetkeni ellujäämist lootnud ettevõte heitis hinge
13. reedel läks lõplikult pankrotti pika ajalooga Eesti ekspedeerimisfirma Mep Trans, mille omanik Denis Belov kõigest kaks nädalat tagasi ütles, et olukord pole veel täiesti lootusetu. „Võitleme,” ütles Belov siis.
13. reedel läks lõplikult pankrotti pika ajalooga Eesti ekspedeerimisfirma Mep Trans, mille omanik Denis Belov kõigest kaks nädalat tagasi ütles, et olukord pole veel täiesti lootusetu. „Võitleme,” ütles Belov siis.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.