Kagu-Euroopa stabiilsuspakti algatajad Saksamaa kantsler Gerhard Schröder ja USA president Bill Clinton otsustasid selle välja kuulutada just Bosnia-Hertsegoviina pealinnas, mis tulevikus kujuneb sajanditepikkusest konfliktidest vabana paljurahvuselise, -usulise ja -kultuurilise arengu sümboliks Balkanil.

1970. a taliolümpiamängude spordihallis toimuva Sarajevo tippkohtumise taotluseks on jätkata 1995. a Daytoni rahuleppes ettenähtud paljurahvuselise riigi taastamist. Seni pole seda erilist edu saatnud, sest näiteks suhteliselt salliva õhkkonnaga Sarajevos on alles ainult 25 000 serblast.

President Clintonil on kavas kohtumised Bosnia serblaste ja moslemite liidritega, kooli ja kiriku külastamine, et ergutada kahe kogukonna rahvuslikku leppimist. USA president esineb tippkohtumisel ka uute investeerimis- ja kaubandusalgatustega, et soodustada selles Horvaatia, Bosnia ja Kosovo sõjas laastada saanud piirkonnas demokraatlikku, rahumeelset ja inimeste heaolu tagavat arengut.

Lääne liidritel on Sarajevos plaanis selgelt mõista anda, et Jugoslaavia ühinemine stabiilsuspaktiga on välistatud senikaua, kuni president Slobodan Milosevic võimul püsib. Selleks kutsusid nad demonstratiivselt kohtumisele Jugoslaavia keskpanga presidendi Dragoslav Avramovici, keda Jugoslaavia opositsiooniparteid peavad sobilikuks presidendi ajutiseks kohusetäitjaks, ja Montenegro läänemeelse liidri Milo Djukanovici.

Tippkohtumisel otsesest finantsabist juttu ei tule, sest kohtumist eel koostasid umbes saja riigi ja rahvusvaheliste organisatsioonide esindajad Kosovo elanike abistamise programmi, mille maksumus on 37,7 miljardit Eesti krooni. 12,6 miljardit sellest kulub 120 000 puruks pommitatud maja taastamiseks, 11,5 miljardit põllumajanduse taastamiseks, 3,9 miljardit eraettevõtluse edendamiseks, 6,3 miljardit uuteks infrastruktuurideks jne.

USA, kes kandis lõviosa Kosovo sõjakuludest, on seisukohal, et abiprogrammi põhifinantseerija peab olema Euroopa Liit (EL). EL, kes selle aasta eelarves on eraldanud kosovlastele raske talve üleelamiseks 2,28 miljardit krooni ja tuleva aasta eelarves 7,85 miljardit krooni, loodab, et ka teised riigid löövad humanitaarabi osutamises kaasa.

Briti välisminister Robin Cooke ütles Sarajevo kohtumise eel Tallinna külastades, et Kosovo kriisi lahendamine ei aeglusta mingil juhul ELi laienemist. «Tahan rõhutada, et see ei toimu ELi pürgivate juhtgrupi riikide kulul, vaid pigem süvendab ELi avatud uste poliitikat, st laienemist,» sõnas Cooke.

Autor: ÄP