- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,47%6 227,42
- DOW 30−0,02%44 484,42
- Nasdaq 0,94%20 393,13
- FTSE 100−0,12%8 774,69
- Nikkei 225−0,08%39 732,63
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,11
- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,47%6 227,42
- DOW 30−0,02%44 484,42
- Nasdaq 0,94%20 393,13
- FTSE 100−0,12%8 774,69
- Nikkei 225−0,08%39 732,63
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,11
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tulekahju vältimiseks peab metsaomanik ise vaeva nägema
Selleks, et tuli vaevaga tagasi saadud või raha eest omandatud metsa ei hävitaks, tuleb maaomanikul või -valdajal tuleohtlikul alal:
1. rajada okaspuumetsas ja kuluheinaga, tuleohtliku põõsastikuga, poolpõõsastikuga või kuivanud rooga kaetud või turbapinnasega alal tule leviku tõkestamiseks vähemalt 2,5 meetri laiused mineraliseeritud tuletõkestusribad.
2. kaevata turbapinnasega alal kraav, mille sügavus ulatub mineraalhorisondini või allapoole pinnavee taset.
3. rajada tuleohtliku ala vahetus läheduses asuva plahvatus- või tuleohtlike toimingutega objekti ja tuleohtliku ala vahele vähemalt 2,5 meetri laiune mineraliseeritud tuletõkestusriba.
4. rajada okaspuumetsa vähemalt 40 meetri laiused tuletõkestusvööndid ja neid hooldada. Vööndi keskel peab asetsema tõke (tee, kraav, jõgi vms), selle puudumisel 2,5 meetri laiune mineraliseeritud tuletõkestusriba.
Mõlemal pool tõket peab asetsema vähemalt 20 meetri laiune lehtpuuenamusega (mitte vähem kui 7 osa koosseisust) vöönd.
Kui metsa kasvutingimuste tõttu pole lehtpuuenamusega vööndit võimalik teha, siis peab mõlemal pool tõket asetsema vähemalt 20 meetri laiune risust, raiejäätmeist, okaspuu järelkasvust ja alusmetsast puhastatud vöönd, kus okaspuudel on 1,5--2 meetri kõrguseni ära lõigatud alumised oksad.
5. tagada tuleohtliku ala koristamine raiejäätmetest ja muust risust.
6. valmistada ette ja tähistada suitsetamise ja lõkke tegemise kohad ning transpordivahendi peatuskohad.
7. tuleohtlikul ajal, kui metsad on õigusaktide kohaselt suletud, tõkestada inimeste viibimist metsas.
8. tähistada veevõtukohad ja hoida teed sõidetavad
Hetkel kuum
9. osutada tuletõrje- ja päästetööde tegijaile abi tulekahju leviku tõkestamisel ja kustutamisel.
10. korraldada valvet tuleohutusnõuete täitmise üle.
Tuleohutusalased nõuded aktualiseeruvad tuleohtlikul ajal, mis algab kevadel pärast lume sulamist ja lõpeb sügiseste vihmaste ilmadega. Sel ajal on tuleohtlikul alal (defineeritud esimeses nõuandepunktis) keelatud:
a) suitsetamine, välja arvatud selleks ette valmistatud ja tähistatud kohas.
b) lõkke tegemine, välja arvatud selleks ette valmistatud ja tähistatud kohas.
c) raiejäätmete ja muu risu põletamine, välja arvatud mineraalse pinnasega alal või siis, kui maapind on vihamast märg.
d) kulu põletamine, välja arvatud kahe nädala jooksul pärast lume sulamist, tehes seda tulekahju ennetamiseks ja olles sellest teavitanud päästeasutuse häirekeskust. Kulu ei tohi põletada puude ja põõsastega kaetud alal.
Kulu võib põletada päeva ajal tuulevaikse või kergelt tuulise ilmaga. Kulu põletajal peavad kaasas olema tulekustutusvahendid.
e) rohket suitsu tekitava risu, põhu vms põletamine välja arvatud juhul, kui sellest on valehäirete vältimiseks eelnevalt informeeritud päästeasutuse häirekeskust.
Tule tegemisel ei tohi tuletegija jätta tuld valveta ega lahkuda enne, kui tuli on kustunud või kustutatud.
Isik, kes avastab tulekahju, mida pole asutud kustutama, on kohustatud sellest kohe teatama päästeasutuse häirekeskusele.
Kui tulekahju avastaja on võimeline selle ise kustutama, siis teatab ta tulekahjust pärast kustutamist.
Enimloetud
Viimased uudised
Poolaasta TOP tehingud
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele