• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tulumaksuvaidlus kurnab kolmikliitu

    Samas kinnitasid eile valitsuse pressikonverentsil nii peaminister Mart Laar kui rahandusminister Siim Kallas, et otsus langetatakse kindlasti just eileõhtusel mitmetunniseks kujunenud koalitsiooninõukogu ja valitsuse ühisistungil. «Meil pole seda otsust enam kuhugi lükata,» väitis peaminister. Sellest hoolimata lükkus otsuse tegemine neljapäevale.
    Kallas ütles, et Eestil pole muud võimalust, kui ettevõtte tulumaks aastast 2000 ära kaotada. «Vastasel korral lükkuvad edasi ka kõik investeeringud, « selgitas Kallas.
    Kallas tunnistas, et ettevõtte tulumaksu kaotamine riigi praeguses rahalises olukorras on raske, kuid Reformierakond ei kavatse oma lubadustest taganeda. «Ka enamik ministreid on möönnud, et kulusid on võimalik veel kokku hoida,» märkis rahandusminister.
    Eile õhtul alanud mitmetunniseks koalitsiooninõukogu ja valitsuse ühisistungiks oli rahandusministeerium teinud uued arvutused, mille kohaselt tulumaksuvabastusega tekkiv auk vähenes 1,2 mld kroonilt 900 mln kroonile.
    Valitsus kärpis augusti alguses esialgu 17,7 mld kroonilist eelarveprojekti 16,9 mld kroonini, mistõttu ministeeriumid pidid oma eelarveid vähendama 2%.
    Värskeimate arvutuste kohaselt tuleks ettevõtte tulumaksu kaotamise korral suurendada ministeeriumidel oma eelarvekärbet 3,3 protsendini, ütles eile rahandusministri nõunik Terko Jakobson.
    Jakobsoni sõnul ei tuleks ka ettevõtte tulumaksu jätkumise korral järgmise aasta riigieelarvesse planeeritud summa täis, sest ettevõtted leiaksid erinevaid võimalusi lükata kasum aastasse 2001.
    Jakobson lisas, et pole ka mõtet asendada ettevõtte tulumaksu kaotamist tulumaksusoodustuste sisseviimisega Tallinnas ja Harjumaal, sest sel juhul peaks riik vastavalt seadustele järgmisel aastal maksma ettevõtetele tagasi rohkem, kui neilt laekub tulumaksu.
    Isamaaliit ja Mõõdukad on seni olnud Reformierakonna tähtsaima valimislubaduse täitmise osas kahtlevad. Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Kalle Jürgenson on tulumaksuvabastuse edasilükkamise vajadust põhjendanud rahapuuduse ja tehniliste probleemidega.
    Peaminister Mart Laari sõnul peab valitsus lähtuma reaalsusest, kuid prioriteetne on riigieelarve tasakaalus hoidmine. «Järgmine aasta saab olema väga raske ja ka kõige optimistlikumate prognooside kohaselt pole midagi head loota,» lausus Laar. Ta lisas, et ka paljud Ida- ja Kesk-Euroopa majandusanalüütikud eksisid aasta alguses majandusprognoosidega.
    Laar tunnistas, et ministeeriumide eelarvete kärpimiseks tuleb muuta väga palju seadusi. «Eelmine valitsus on võtnud endale seadustega väga palju kohustusi, mis ulatuvad miljarditesse,» märkis peaminister.
    Skeptilised on ettevõtte tulumaksu kaotamise osas olnud ka majandusanalüütikud, kelle hinnangul puudub sellel soodustusel eriline tervendav mõju majandusele. PriceWaterhouseCoopersi analüütiku Hardo Pajula väitel tuleks hoiduda soodustuste tegemise kaudu maksusüsteemi keerulisemaks muutmisest ja hoopis tõhustada maksukogumist.
    ASi NP Tanklad tegevdirektor Ain Kuusik ütles, et kindlasti muudab ettevõtte tulumaksuvabastus Eesti riigi välisinvestorite jaoks atraktiivsemaks. «Minu tutvusringkonna tööandjad mõtlevad praegu küll pigem sellele, kuidas olemasolevate töötajate töökoormust suurendada, mitte uute töökohtade loomisele,» märkis Kuusik.
    Kasumit tootva ettevõtte tegevjuhina arvas Kuusik, et iga soodustus, mis elavdab ettevõtlust, on soovitav ja riigile tervikuna makromajanduslikult kasulik. Mitmes Euroopa riigis on ettevõtte tulumaks madal ja Euroopa Liit ei tee Eestile selles suhtes ühtegi ettekirjutust.
    RAHANDUS
    Stabiilse ja usaldusväärse rahanduspoliitika jätkamine jääb ka edaspidi Eesti arengu nurgakiviks. Vaid tasakaalus
    hoides eelarvet ning inflatsiooni ohjeldades on võimalik tagada soodne keskkond majanduse arenguks.
    Selleks koalitsioon:
    1.ei devalveeri Eesti krooni, säilitab Eesti krooni kehtiva vahetuskursi Saksa marga (hiljem euro suhtes);
    2.ei sea piiranguid kapitali liikumisele;
    3.võtab vastu seaduse stabilisatsioonireservi vahendite kasutamise kohta;
    4.säilitab Eesti Panga sõltumatuse valitsusest;
    5.hoiab Eesti riigieelarve tasakaalus. 1999. aasta riigieelarve tasakaalu viimiseks alustab negatiivse lisaeelarve koostamist niipea, kui aasta esimese nelja kuu tulemuste põhjal on prognoositav oluline kõrvalekalle kinnitatud aastaeelarve tulude laekumisest;
    6.ei suurenda üldist maksukoormust;
    7.säilitab üksikisiku proportsionaalse tulumaksu, suurendades järk-järgult maksuvaba miinimumi;
    8.kaotab alates 1. jaanuarist 2000 ettevõtte tulumaksu kogu ettevõttesse reinvesteeritud kasumilt, sh. uute töökohtade rajamisse, sotsiaalsfääri ja hariduse arendamisse, oma töötajate sotsiaalsesse kaitsesse tehtud investeeringud; dividendid, erisoodustused ja ettevõtlusega mitteseotud kulud jäävad tulumaksuga maksustatavaks; /--/
    Leping sõlmiti 17. märtsil 1999
    Reformierakonna nõudmisel kirjutati 1995. aasta sügisel pärast lindiskandaali Koonderakonna ja Maarahva Ühendusega valitsust moodustades koalitsioonileppesse read «võetakse suund ettevõtluse tulumaksu vähendamisele».
    1996. aasta jaanuaris esitas Reformierakonna fraktsioon riigikogule esmakordselt tulumaksuseaduse eelnõu, mis vabastas tulumaksust ettevõttesse investeeritud kasumi. Pärast eelnõu esitamist algas äge diskussioon poliitika- ja majandusringkondades ning tekkisid pinged valitsusliidus.
    Tulumaksuvabastuse üks teravamaid kritiseerijaid oli Koonderakond, kelle liider ja tollane peaminister Tiit Vähi pidas võimalikuks vaid 5--6protsendilist ettevõtte tulumaksu vähendamist ja nimetas toimuvat põhimõtteliseks vastuoluks KMÜ ja Reformierakonna vahel.
    Tollal löönuks ettevõtte tulumaksu kaotamine 1997. aasta riigieelarvesse 600 mln kroonise augu.
    Vastuolude tõttu tulumaksu ja kaitsetollide kehtestamise osas lagunes Reformierakonna ja KMÜ valitsusliit ning 1997. aasta varakevadel ametisse asunud Mart Siimanni vähemusvalitsus lubas säilitada ettevõtte tulumaksu endisel tasemel.
    Uus võimalus avanes Reformierakonnal tänavuste riigikogu valimistega, mille järel paremerakondade kolmikliit võimule tuli. Juunis esitas valitsus riigikogule taas tulumaksuseaduse eelnõu koalitsioonileppes antud lubaduse täitmiseks.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Jah, nüüd tuleb seljad kokku panna!
Riik hankijana peaks praeguses keerulises majanduskeskkonnas, kus kõikvõimalikku laadi turutõrked on igapäevane nähe, olema töö teostaja suhtes mõistlik ja paindlik, kirjutab Äripäev juhtkirjas. Liigne bürokraatia, nagu me juhtkirjades sageli meelde tuletame, ei tule ühelgi ajal kasuks, kriisis aga on selle mõju hukutav.
Riik hankijana peaks praeguses keerulises majanduskeskkonnas, kus kõikvõimalikku laadi turutõrked on igapäevane nähe, olema töö teostaja suhtes mõistlik ja paindlik, kirjutab Äripäev juhtkirjas. Liigne bürokraatia, nagu me juhtkirjades sageli meelde tuletame, ei tule ühelgi ajal kasuks, kriisis aga on selle mõju hukutav.
Tallinna börs alustas uut nädalat kukkumisega
Tallinna börs langes täna koos ülejäänud Euroopa turgudega. Enim kukkusid kodubörsil PRFoodsi, Silvano Fashion Groupi ja Ekspress Grupi aktsiad.
Tallinna börs langes täna koos ülejäänud Euroopa turgudega. Enim kukkusid kodubörsil PRFoodsi, Silvano Fashion Groupi ja Ekspress Grupi aktsiad.
Coop Panga tippjuht: usaldust tuleb treenida
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Raadiohommikus: Eesti suurim pank ja tööstuste kriisiplaanid
Teisipäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis räägime lisaks sõja mõjudele ka kasvavate intressimäärade ja kiire hinnatõusu tagajärgedest nii ettevõtetele kui tarbijatele.
Teisipäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis räägime lisaks sõja mõjudele ka kasvavate intressimäärade ja kiire hinnatõusu tagajärgedest nii ettevõtetele kui tarbijatele.
Viimse hetkeni ellujäämist lootnud ettevõte heitis hinge
13. reedel läks lõplikult pankrotti pika ajalooga Eesti ekspedeerimisfirma Mep Trans, mille omanik Denis Belov kõigest kaks nädalat tagasi ütles, et olukord pole veel täiesti lootusetu. „Võitleme,” ütles Belov siis.
13. reedel läks lõplikult pankrotti pika ajalooga Eesti ekspedeerimisfirma Mep Trans, mille omanik Denis Belov kõigest kaks nädalat tagasi ütles, et olukord pole veel täiesti lootusetu. „Võitleme,” ütles Belov siis.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.