• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Seltsid eiravad kindlustusseadust

    Iga eduka majandussüsteemi alus on korrastunud ja hästitoimiv kindlustusturg.
    Äritegevuses puututakse kokku paljude riskifaktoritega. Riske võib laias laastus jagada kaheks: spekulatiivsed riskid, mille korral võib ka kasu saada, nt investeering aktsiatesse, ja puhtad riskid, mille tulemus on ebasoodne, nt tulekahju. Kindlustuse ülesanne on puhaste riskide kandmine. Mida usaldusväärsem on kindlustusturg, seda vähem on tõenäoline, et ootamatu ebasoodne sündmus ettevõtjal jalad alt lööb.
    Ebakindlal ja segasel kindlustusmaastikul võib küll heauskselt sõlmida kindlustuslepingu ja kanda kulutusi kindlustusmaksete näol, kuid kaitse kindlustusjuhtumi korral on küsitav. Ohumomendid võivad olla nii seltsi oskamatud inves-teeringud kui «miine» sisaldavad kindlustustingimused lepinguis. Seltside investeerimispoliitika reguleerimiseks muutis riigikogu tänavu kindlustusseadust, muudatus jõustus 1. juunist.
    Huvitav on seik, et pealtnäha usaldusväärsed seltsid nagu Seesam ja Hansapanga Kindlustus pole siiani suutnud oma investeeringuid õigusaktidega kooskõlla viia, kuigi selleks oli piisavalt aega. Aktsiaturud ja investeerimisvõimalused muutuvad üleöö, seda enam peaks olema võimalik investeeringud operatiivselt seadusega kooskõlla viia. Jääb mulje, nagu seataks kahtluse alla seaduse muudatuse otstarbekus üldse. Oma tegevusega sisuliselt ignoreeritakse kehtivat õigust.
    Olgu õigusnormid nii näiliselt vaieldava otstarbekusega kui tahes, õiguskindluse printsiipi arvestades tuleb nad täita. Seadusmuudatuste optimeerimiseks on demokraatlikus ühiskonnas muud võimalused, eelkõige lobby. Ühiskonnas (kindlustustegevuses) kehtivaid reegleid eirates luuakse võimalus varjatud anarhiaks, mis võib tuua põhiolemuselt usaldussuhetel põhinevale kindlustustegevusele väga nutused tagajärjed. Head näited on Ühiskindlustuse ja Polarise pankrotimenetlused. Ülijulgelt tehtud investeeringutega on vastu näppe saanud teisedki.
    Kindlustusvõtja on võrreldes kindlustusseltsiga alati halvemas olukorras, kuna lepingutingimuste paikapanemisel ja kindlustustehniliste eraldiste investeerimisel ei saa ta kaasa rääkida. Kui klassikalise võlaõigusliku lepingu puhul lepivad pooled kokku lepingu täitmise olulistes punktides, siis kindlustusvõtjale jääb tegelikult ainult võimalus kas võtta või jätta. Sellises olukorras peaks lepingupoolte võrdsuse printsiibi täitmiseks teostama kontrolli riik asjakohase seadusandluse alusel kindlustusjärelevalve kaudu. Kahtlemata on kehtiv kindlustusseadus paljuski ebapiisav, kuid investeeringutesse puudutavate sätete osas asjakohane.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Ivo Suursoo: sektoriaalsed langused on paratamatud, aga nendega oleme ju harjunud
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Paljusid hullutanud investeering tegi rikkaks vaid ühe mehe
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
Parim juht Madis Toomsalu ei seadnud LHVsse minnes karjäärirada ette
„Parim juht 2022“ tiitili pälvis LHV Grupi juht Madis Toomsalu. Ta on rääkinud juhiks saamisest ja olemisest Äripäeva raadios, ent ka tema kollegid võtsid vaevaks parimat juhti kiita.
„Parim juht 2022“ tiitili pälvis LHV Grupi juht Madis Toomsalu. Ta on rääkinud juhiks saamisest ja olemisest Äripäeva raadios, ent ka tema kollegid võtsid vaevaks parimat juhti kiita.
Raadiohitid: hinnatõususest ja investeerimisest
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Raadiohommikus: investeerimistarkus, kriisistrateegiad ja parim juht
Reedeses hommikuprogrammis räägime investeerimisest, kriisistrateegiatest ja juhtimisest.
Reedeses hommikuprogrammis räägime investeerimisest, kriisistrateegiatest ja juhtimisest.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.